Sellest ajast mäletan vaid seda, et veetsin kõik päevad ja ööd www.felinediabetes.com/FDMB lehel ning lugesin, lugesin ja lugesin. Tegelikult enne seda veetsin palju aega ka teistel lehekülgedel ja Youtube'is surfates, aga see oli parim leht.
Samuti mäletan seda, kuidas olin meeletult mures Sassu kõrgete veresuhkru näitude pärast. Kui tavaline kasside veresuhkru näit on 4,4-6,6 mmol/l (loomulikult numbrid olenevad sellest, mis kass söönud on, kui palju söönud on, kas tal on stress jms), siis esimesed näidud minu kassil olid 23 ja 21. Kui aga ette lõi aga number 30, siis kaotasin peaaegu pea. Lugesin, mis hirmsaid asju juhtub kassidega, kui nende veresuhkur on rohkem kui lubatud. Mäletan, et olin täielikult ära nutetud, käed värisesid, süda tagus. Mul polnud kelleltki abi küsida. Tundsin end oma mures nii üksi.
Oleksin väga tahtnud, et mul oleks olnud mõni eestlasest tuttav, kes oleks mulle öelnud: "Kallis Lilian! Sassu on umbes 6 kuud diagnoosimata suhkruhaiguse all kannatanud. Ta on väga palju kaalus kaotanud. See ei juhtu üleöö. Tal on olnud kõrge veresuhru näit pikka aega ja ta on ellu jäänud. Ta jääb ka nüüd ellu. Kõrge veresuhkur kasse reeglina ei tapa. Hoopis madal veresuhkur tapab. Pigem tuleb olla ettevaatlik, et suures hirmus kõrge näidu ees ei süstiks kassile liiga palju insuliini. Kõik on korras. Sa ju süstid teda nüüd 2 korda päevas ja hoiad veresuhkrut mõõtes tal silma peal. Sa annad talle head toitu. Sinu kassi enesetunne saab vaid paremaks minna. Peagi hakkab ta kaalus juurde võtma, ta ei maga enam nii palju ning on erksam, tema karv läheb ilusamaks ning ta ei joo ega pissi enam nii palju. Mine rahulikult magama ja ära nuta. Ta ei sure."
Avasin oma vanad postitused FDMB leheküljel ja püüdsin selgust saada, mis mured mul alguses olid. Näiteks üks mure oli see, et kui esimesed 3 päeva pärast süstimise algust oli Sassu enesetunne väga hea, siis järsku Sassu ei söönud enam. Minul (ja loomaarstil) polnud vähimatki aimu, miks see nii on. Loomaarst määras Sassule antidepressandid. Jah, ka kassidele määratakse selliseid ravimeid. Need pidid muuhulgas tõstma söögiisu. Õnneks andsin neid talle vaid päeva või kaks. See kõik oleks võinud olemata olla, kui ma oleksin teadnud, et see on seetõttu, et suhkruhaige kass on pidevalt näljane, sest kuigi tema veresuhkru näit on kõrge, ei saa ta glükoosi organismi jaoks kätte. Seega ta muudkui õgib ja õgib. Kui veresuhkur aga alla läheb (eriti siis, kui see toimub järsult ja enne seda on olnud pikalt kõrge), siis kass tunneb üle pika aja, et tal on keha vajadused täidetud, tal on kõht täis ning kaob ka söögiisu.
Mäletan ühe kaaskannataja postitust FDMB leheküljel. Ta kurtis, et tema kass on muutunud pärast süstima hakkamist teise kodus oleva kassi vastu agressiivseks. Tol korral tundsin end juba nii kogenuna, et vastasin juba ise tema postitusele nõuandega. Nimelt veedavad diagnoosimata diabeetikud kassid palju aega magades, nad on uimased ja loiud. Kui diabeetikuid kasse aga ravima (ehk süstima) hakatakse, siis järksu tunnevad nad endas palju elujõudu, elutahet ning energiat ning võivadki tunduda tavapärasest agressiivsemad. Nad on jälle nemad ise. Lihtsalt loomaomanikud on vahepeal unustanud, millised nende lemmikud enne haigust olid.
Minu teine suurem küsimus oli muidugi see, et kuidas on võimalik, et insuliini kogust tõstes veresuhkru tase hoopis tõuseb. Käsitlesin seda teemat ka oma üle-eelmises postituses. Ka arstid ei osanud vastata. Praegu teaksin endale vastata, et see on igati normaalne reaktsioon, et insuliini doosi tõstes võib tõusta ka veresuhkru näit paariks-kolmeks päevaks.
Mida ma veel oleksin tahtnud teada? Seda, et enne kui hakkad 1.korda süstima, tuleb kõigepealt hakata testima. Midagi ei juhtu, kui süstimist alustada päev hiljem. Küll aga võib kass surra, kui teda süstida ja mitte testida. Antud foorumis on päris mitu kassi surnud seetõttu, et loomaarst palus kassi süstida, kuid testimisest ei rääkinud mitte midagi. Palus tulla kliinikusse testima. Paraku kass suri hüpoglükeemia (liiga madala veresuhkru taseme) tõttu. Lohutan, et veresuhkru mõõtmine on tunduvalt lihtsam loomaomanikul teostada kui süstimine. Veresuhkrut olin üsna peagi võimeline Sassul ilma abiliseta mõõtma, kuid süstimiseks oli veel pikka aega abilist vaja, kes kassi hoiaks. Samuti on veresuhkru määramine kassile tunduvalt valutum kui süstimine. Veresuhkru määramise ajal minu kass tavaliselt nurrus (muidugi mitte kõige alguses). Süstimine võib aga valus olla (eriti siis, kui oled mitu korda järjest samasse kohta süstinud, seetõttu peabki pidama süstekohtade kohta päevikut).
Samuti oleksin tahtnud teada, et oluline pole mitte see, kui kõrge on veresuhkur enne süstimist, vaid see, kui madalaks see päeva jooksul läheb. Kõik kassid reageerivad erinevalt. Pole ühest doosi. Kui võtate FDMB lehe ette, siis näete, et mõni süstib kassile 0,1 ühikut, mõni aga 100 korda rohkem. Võib juhtuda, et mõnel väiksema kehamassiga kassil ei võta 3 ühikut nii palju alla, kui mõne suurema kehamassiga kassil 1 ühik. Mina näiteks olin kindel, et kasside puhul pole vaja veresuhkrut rohkem mõõta, kui esimesel paaril päeval, sest kassid ju söövad iga päev ühte ja sama toitu ning ka kogused on samad, ka liikumist on iga päev umbes sama palju. Seega ei saa veresuhkru näidud päev-päevalt erineda. See oli väga rumal arvamus. Näiteks 5.augustil langes veresuhkur 20,2 pealt 20,1 peale (ehk ei langenud peaaegu üldse), järgmisel päeval süstisin VÄHEM, kuid veresuhkur langes 2,9 mmol/l peale ehk Sassu oli väga lähedal hüpoglükeemiasse langemisele. Õnneks ma testisin teda ja andsin talle toitu, mis tõstaks veresuhkrut. Mis oleks aga saanud siis, kui ma oleksin doosi hoopis tõstnud või kui ma poleks kassi testinud?!
Oleksin tahtnud ka teada, et kõrge süstimiseelne veresuhkru näit ei pruugi tähendada seda, et tuleb muudkui aina rohkem ja rohkem ühikuid süstida, vaid see võib olla ka seetõttu, et veresuhkru näit on olnud liiga madal või langenud liiga kiiresti ja seetõttu on kehas toimunud nn kaitsereaktsioon ning veresuhkru tase on tavapärasest kõrgem.
Hästi palju postitusi oli mul teemal, et palun aidake õiget insuliini doosi määrata. Jah, antud foorumis annavad mitteloomaarstid nõu, mitu ühikut kassile süstida. Nad ei otsusta kogust mitte mingite arvutuste järgi, vaid vaatavad sinu enda koostatud tabelit oma kassi veresuhkru näitude kohta. Seetõttu ongi oluline võimalikult tihedalt oma kassi veresuhkrut mõõta ning see tabelisse kanda, sest süstitava insuliini kogust ei saa arvestada naabrikassi näitude järgi.
Kui poleks olnud FDMB inimesi, siis minu kallis Sassu ei oleks elanud nii kaua nagu ta elas. Samas pean tõdema, et antud foorumis on tegu tõeliste kassihulludega ja ükski normaalne inimene ei suuda nii oma kassi eest hoolitseda, nagu nemad seda teevad. Enamik sealseid inimesi mõõdavad kassi veresuhkrut iga tund ning panevad kirja grammipealt ka tarbitud söögi koguse. Nad süstivad insuliini 0,1 ühiku täpsusega. Mina nii kaugele ei läinud. Mõõtsin veresuhkrut tavaliselt vaid 3 korda päevas (alguses tuleb kindlasti vähemalt 5 korda päevas mõõta), süstisin vaid 0,5 ühiku täpsusega ning toitu ei kaalunud, vaid hindasin tarbitud söögi kogust vaid silma järgi. Sageli on antud foorumi inimesed ka mitteabivalmid, kui sa ei täida kõiki nende antud soovitusi. Samuti soovitavad nad peaaegu alati insuliini süstida (isegi kui on tavapärasest madalam süstimiseelne näit) ja seejärel lihtsalt tihedalt testida (iga 15 minuti järel, sageli terve öö) ning vajadusel kassile anda veresuhkrut tõstvat toitu. Mina seda ei poolda. Kassiomanik peaks siiski saama ka magada ning pigem karta kui kahetseda. Pealegi võib juhtuda, et sinu kass lihtsalt ei söö seda veresuhkrut tõstvat toitu. Näiteks kui enamik kasse muutub madala veresuhkru puhul näljaseks, siis Sassu ei olnud ka siis näljane, kui tema veresuhkur oli 2,2 mmol/l (hüpo).
Kui sinu lemmikul on diabeet, siis varu endale koju kindlasti veresuhkrut tõstvat toitu. Kõige sagedamini kasutatakse kriisiolukorras mett. Näpuga määritakse kassi igemetele mett. Nii kaugele meie peres asi kunagi ei läinud. Veresuhkrut tõstavad hästi kuivtoit, tuunikalakonservid (kui ei ole hädaolukord juba).
Loodan, et minu blogi toob mõnele tulevasele diabeetikust lemmiku omanikule lohutust ning annab nõuandeid, mida minul tol korral kusagilt võtta polnud. Olen meeleldi nõus toeks olema.
Youtube'is on üleval ka 2 minu tehtud eestikeelset videot.
1. Kuidas veresuhkrut mõõta - https://www.youtube.com/watch?v=yODw5-1jLX0&t=18s
2. Kuidas süstida - https://www.youtube.com/watch?v=ZcYuULrDDqI&t=11s
NB! Tegu pole loomaarsti, vaid loomaomaniku blogiga. Kõik siintoodu põhineb isiklikul kogemusel ning pole lõplik tõde.
Lantuse peni'ga on võimalik süstida 1 üh kaupa. Kuidas siis on võimalik insuliini 0,5 üh kaupa doseerida?
VastaKustutaTegelikult täpselt ei olegi võimalik Lantuse peniga 0,5 ühikut doseerida. Mina süstisin kõigepealt täisühikud ja seejärel keerasin ühe ühiku juurde ja ei süstinud seda täismahus. Ma ei ole kuulnud ega näinud, et keegi teine seda oleks eal teinud. Igatahes peab olema kindel, et kui kogemata süstida terve ühik, siis kass ei sureks. Mina harjutasin nii, et süstisin läbi paberi ja pärast vaatasin, kui suur kogus ühel või teisel korral läbi tuli. Õige oleks poole ühiku süstimisvajaduse korral kasutada insuliinisüstlaid, aga minu jaoks tundus see veel ebatäpsem ning lisaks ei talunud minu kass seda metsikult pikka ja paksu nõela.
VastaKustutaAitäh vastamast! Olen ka ise peniga sama trikki kasutanud, iseasi, kui täpne see on. Olin täna paanika äärel, kui minu kolmandat päeva insuliini saava kassi V/S oli 32,7! Muidugi lisasin insuliini, ja mõõdan. Nüüd FDMB lugedes nägin, et tegin valesti. Seal juhendid kõik ilusasti kirjas. Taas paanika, et suhkur kukub liiga alla või trikitab samamoodi veel mõned päevad.
KustutaKuidas oma kogemuse kohaselt kassi söötmist kõige paremini korraldada? Kas süst-toit kaks korda päevas või, kuna tegelikult Lantus ju pikatoimeline - kogu päeva jooksul väikeste kogustena? Hetkel meil ka see probleem, et kass ei söö - paar päeva oli sundtoitmisel.
Jah, nagu ma olen ka oma blogis kirjutanud. Veresuhkru tõus ja söögiisu kadumine on väga normaalsed. Nii peabki olema. Väga ebatõenäoline on, et ta söömata olemisest sureks, tal on lihtsalt hea olla, sest üle pika aja tunneb ta täiskõhutunnet. Mitu ühikut praegu süstite? Ärge kindlasti annust veel tõstke. Tema organism pole veel algannusegagi kohanud. Ma ei kujuta ette, mida mõtlete sundtoitmise all, aga muretseda pole vaja, ka see möödub.kui ta ei söö, proovige tuunikala anda. Töötab tavaliselt hästi. Lisaks võib käpa peale määrida mõnd vitamiinipastat, mis annab ka energiat.
VastaKustutaNing, jah, söök peaks kogu aeg olema kättesaadav. Te pole ju kogu aeg kodus ja terve öö üleval, et iga tund tema veresuhkrut kontrollida. See poleks ka mõistlik. Lantus on jah pikatoimeline ja seega ei pea süst ja söök koos käima.
KustutaSundtoitmine- süstlas pasteedi-vee segu suhu. Loomaarsti kindel käsk, kuna pikalt söömata olles tekkivat kassil maksa lipidoos.
VastaKustutaPraegu teen 1,5 kaks korda. Päeval aga panin 1 üh veel juurde, sest 32,7 suhkur hirmutas mind ära.
Aga suur tänu FDMB viite eest. Loen seda ka praegu ning juba nii palju kasulikku infot olemas ja tuleb veel!
Väidetavalt tekib tõesti. Minu kass oli siiski mitmel korral 3 päeva järjest söömata (hiljem söögitoru laiendi tõttu) ja jäi ellu. Insuliinravist saadud täiskõhutunde tõttu mittesöömine tähendab tavaliselt seda, et nad siiski võtavad vahel mõne ampsu. Tuleb anda vaid nende lemmiktoitu. Kui tuunikala pole proovinud, siis soovitan soojalt -Cat Natura tooted Kika poodides.
VastaKustutaMinu 8kilose kassi algannus oli 2U. Tavakassid alustavad vist 1U pealt.
Lihtsalt hoiatan, et FDMB inimesed võivad olla parajalt hullud. Näiteks süstivad nad 0,1U täpsusega ja testivad iga tunni tagant,mõni magab öösiti 4h seetõttu. Seega on see parim lehekülg maailmas, aga kõiki nende soovitusi ei tasu ka tõsiselt võtta. Muidu võib hulluks minna.
Ja ärge laske end kõrgetel näitudel hirmutada. Isegi kui HI näitab. Olge hirmunud, et liiga madalaid ei tuleks.
VastaKustutaVaatasin oma varud üle, praegu olemas vaid konserv Tuunikala soolvees. Soola tõttu see ilmselt ei sobi. Lähn otsin seda soovitatud Cat Natura't.
VastaKustutaHommikune v/s oli 4,3, insuliini ei teinud, sest lähen tööle ja ilmselgelt läheb selle ajaga hüposse. Pole jälle söönud rohkem, kui öösel veidi hapukoort. See ainus, mis läheb ja ka Dreamise maiused. Madala suhkruga annan neid, enemasti ta sööb neid.
Mõnes mõttes jama, kui insuliin vahele jääb, siis kogu skeem taas kuu peale lennanud, mingil ajal suhkur taas kõrge. Aga nii on praegu õigem.
See mul tegelikult turvakodu (olen hoiukodu) vana , ilmselt 10-11a 2,5 kg kaaluv emane kiisu. Lisaks veel FIV.
Aga katsun nüüd rahulikumalt võtta. Info ja teiste kogemused on suureks abiks. aitäh!
VastaKustutaAinult 2,5kg. Appikene! Sel juhul ei julgeks ma küll üle 1U teha. Eks ta diabeedi tõttu kõhnemaks ka jäänud.
VastaKustutaTuunikala soolvees sobib väga hästi (mitte regulaarselt muidugi). Hapukoor ja Dreamies on väga hea, kui ta neid ka isutuna on nõus sööma. Sageli on diabeetikud kassid toitainetepuuduses. Sageli ka rauapuuduses. Soovitan kindlasti anda maksa, kana, veiseliha.
Erinevus minu arvamuse ja FDMB vahel ongi see, et nad soovitavad peaaegu alati süstida ja siis iga 15 min tagant testida ja vajadusel sööta. Samuti julgustavad nad üsna madalaid numbreid, sest nad on tavaliselt stay-at-home-cat-mamas. Eestis käivad aga enamik meist tööl. Seega mina ei süstiks, kui näit on madalam kui 10. Päris alguses võiks enne süstimist näit olla isegi kõrgem, vähemalt 15, sest iga kass reageerib erinevalt. Lisaks peaksid krõbinad olema alati saadaval, kui ise tööl või unemaal.
Nii tore, et sellise raske kassi endale hoiukodusse võtsite. Müts maha! See on väga raske töö.
Jah, diabeet avastatigi seetõttu, et kiisu jäi kõhnaks. Kui pikka aega seda juba põdes, kes teab. Minu pool ta laupäevast saadik, siis alustasin ka insuliiniga.
VastaKustutaOlles ise diabeetik, käitungi endaga nii nagu FDMB soovitab, sest saan alati mõõta, kassiga seda loomulikult ei julge. Tean ju väga hästi, mis hüpo on. Kui inimesega sama olukord, oskaksin iga kell aidata, aga kassile läksin suurte näitude pärast küll pisaratesse ja tegin valed otsused.
FBMD lehelt olen seni vaid infot kogunud, ise küsinud midagi pole ja üritan ka oma ajusid kasutada.
Nüüd saan olla julgem, et midagi väga valesti ei tee ja lihtsalt aega ning kannatust varuda.
Nii hea, kui keegi saab toeks olla. Blogis olev on suureks toeks. Kui keegi oleks mulle öelnud, et......- jumala tõsi! Mitte keegi ei räägi sinuga neist asjadest.
Proovin kohe tuunikala, näis kas sobib! Aitäh!
Tuunikala hakati isukalt sööma!😊
VastaKustutaOtsi lolli kassi, kes tuunikala ei söö:D Oi, kui ise diabeetik, siis on kindlasti miljon korda lihtsam. Mina nutsin alguses nädalaid ja kui 30 ette lõi, siis läksin ikka päris hulluks. Aga tegelikult olid tal kõrged näidud olnud ju kuid enne seda ja ta polnud surnud. Usun, et diabeetikuna on diabeetiku kassi eest hoolitsemine omamoodi lahe värk. Nagu hingesugulane või nii:) Ma ise vahel soovisin,et mul endal oleks ka diabeet, oleks vahendid omast käest võtta olnud:D
VastaKustutaTere
VastaKustutaOlen juba pikemat aega plaaninud siia kirjutada, kuid alati on midagi vahele tulnud. Pikk lugu lühidalt - see konkreetne blogi (ning siit avastatud FDMB) päästsid konkreetselt minu kassi ja ilmselt ka suure osa minu vaimsest tervisest.
Nimelt diagnoositi mu 8-aastasel kassil jaanuari alguses diabeet. Rohkem sümptomeid ei olnud, kui et ta oli hakanud tunduvalt rohkem vett jooma ning süda aimas halba. Esimene näit kliinikus oligi 26 ning peale seda kodus mõõtes sain ikka mitu korda ka HI kätte.. käitusin vastavalt arsti soovitustele, hakkasin kassile RC Diabetic krõbinaid andma (kusjuures mu kass ongi eluaeg saanud "kvaliteetset" kliiniku toitu.. nii palju siis sellest) ning Lantust süstima 2 korda päevas. Algsed doosid olid 2 ühikut 2 korda päevas, kuid midagi paremaks ei muutunud. Konsulteerisin arstiga ning arst hakkas ajama, et oi, siis on küll kas insuliini suhtes resistentne ja polegi midagi teha, kui et kaalu kaotada (kass kaalus ca 6,8 kg tol hetkel). Soovitas siiski tõsta 3 ühiku peale doosi ja mingil hetkel lausa 3 korda päevas. Mina, loll, nagu olin, tegingi, nagu arst ütles. Ja jumal tänatud, et arst oli siiski ka soovitanud kodus veresuhkrut mõõta, sest siis ühel hetkel avastasingi, et kass oli loid, oksendas ning veresuhkur 2. Siis mõtlesin, et mulle aitab ning hakkasin tõsisemalt asja googeldama. Kuidagi jõudsin ka siia lehele (kuigi eesti keeles ma üldiselt midagi ei otsinud, kuna infot niikuinii sisuliselt ei olnud) ning see lõik, kus kirjeldasid, kuidas sul käed värisesid ja pisarad jooksid ja et sul oleks olnud lihtsalt vaja kedagi, kes ütleks, et kõik saab korda - see oleks nagu minu enda kirjutatud. See lohutas, vägagi.
Siis jõudsin FDMB lehele ning lugesin arvamusi, et kuivtoit ongi saatanast ja asja põhjustaja suuresti. Hakkasingi otsima, kust Tallinnast saaks kiiresti sobivat toitu ning leidsin Kika. Hakkasin kassile Bozitat andma ning kahe päeva jooksul olin juba sunnitud ka Lantuse doosi miinimumini viima (kasutasin süstimiseks insuliinisüstlaid, kuna nii minu kui arsti arvamus on, et need on tegelikult täpsemad ja nendega on lihtsam süstida. Kusjuures, see nõel on tõesti IMEpeenike ja väike ja minu kass ei tundnud peaaegu ühtegi süsti). Peale kaht päeva Bozita peal ei olnud enam vajadust insuliini süstida, kuna näidud püsisid 4-6 juures umbes. See oli 16. jaanuaril ja tänaseni pole enam pidanud insuliini süstima. Kõige kõrgem näit selle aja jooksul on olnud 7-8 peale seda, kui ta õnnetul kombel teise kassi krõbinaid pääses nosima. Järgmisel nädalal lähengi uuesti kliinikusse temaga, et teha uus täisvereproov ja vaadata, kas kõik on korras. Siiamaani olen veresuhkrut mõõtnud 2 korda päevas, nüüd viimasel nädalal korra päevas. Kusjuures kõige hullem katsumus alguses oligi ilmselt vere kõrvast võtmine. Mulle anti väga suur.. nõelalaadne asi, millega kõrva torgata ning esimesed katsetused lõppesid ikka reaalselt kassi veristamisega. Peale üht konkreetset korda oli kassi veekauss verine, sein ja põrand verised, kass ise ja loomulikult mina.. peale seda hakkasin kasutama glükomeetriga kaasas olevat "torkamisasjandust" ning see teeb imesid!
Igatahes, väga pikka jutt, aga ma tahtsin öelda, et see blogi tõesti päästis meid! Nii mõnigi kord vaimselt kui ka füüsiliselt! Aitäh!
Aitäh! Tänu sellele vastusele ärkasin laupäeva hommikul naeratus suul. Ütlesin endale alati, et kui tänu minu kogemusele saab vähemalt 1 kass (ja kassiomanik) abi, siis on Sassu elu korda läinud ja minu kannatused väärt olnud. Mul on nii hea meel.
KustutaKiidan Teid, et nii kiiresti kassiga arsti juurde jõudsite (nagu ma blogis kirjutasin, siis mina, meditsiiniinimesena, kartsin hoopis vähki ja seetõttu peitsin meeleheites pead liiva alla). Kiidan, et ise kodus kohe testima hakkasite. Kiitus arstile, et ta soovitas kodus veresuhkrut mõõta.
2U 2x päevas kõlab hästi. Ilmselt ei hoidnud Te doosi piisavalt kaua, et oleks mingi muutus saanud toimida. Või testisite valel ajal (minu arst ütles, et 8h näit on kõige madalam ja ainult siis tasub testida, ha-haa).
Kindlasti tasuks doosi suurendada ainult 0,5U kaupa. 3x päevas küll Lantust süstida ei tohiks (vähemalt keegi teine ei süsti minu teada 3x päevas, sest mõju kestab kasside puhul 12h).
Mõelge, kui inimesel, kes kodus ei testi, oleks kass muutunud loiuks ja oksendanud. Ta oleks ilmselt arvanud, et veresuhkur on liiga kõrge ja oleks süsti teinud ja kass oleks praegu taevas.
Mul on ka tegelikult Youtube'is video, kus räägin nii eesti kui inglise keeles, et kuivtoit on saatanast. Lihtsalt ma ei ole jõudnud blogisse veel kirjutada toidupostitust. Minu kass sõi ka ju varem RC krõbinaid ja arst soovitas hakata andma RC diabeetikukrõbinaid - ei midagi.
Teie lugu Bozitast on imeline. Just seetõttu, et see on ideaallahendus diabeedile, mida minu kassi puhul kahjuks ei esinenud. Kõikide kasside puhul peaks enne insuliinravi algust proovima hoopis kvaliteetse pehme toidu peale üle minna. Olen FDMB lehelt palju lugusid lugenud, kuidas paljud kassid on seetõttu diabeedist välja tulnud. Nii et see on ideaalversioon. Seda peaks tõesti tegema enne insuliinravi algust, sest veresuhkur võib sellele reageerida järsu langusega. Minu kassi puhul kahjuks pehme toiduga alustamine mitte mingit tulemust ei andnud (ta muidugi on kogu aeg vihanud krõbinaid ja käis ise külmikus süüa otsimas:)).
Teine imeline asi on kuulda, et kellegi kass sööb Bozitat. Diabeetikute kasside fb-i grupis on minu koostatud Kikas müüdavate pehmete toitude tabelid. Kui ma ei eksi, siis Bozita võitis. Olles kõige odavam ja ühtlasi kõige rohkem häid asju sisaldav pehme toit. Paraku olen seda toitu pakkunud seitsmele kassile ja mitte keegi pole seda suu sisse ka võtnud. Mõtlesin, et ei leidugi kassi, kes seda sööks. Aga näed, näide nüüd kohe võtta.
Väga õnnelik juhus oli ka see, et krõbinakass oli nõus hakkama pehmet toitu sööma. Kassid on väga visad jääma selle juurde, millega nad on harjunud. Seega soovitus kõigile kassiomanikele - harjutage kassipoegi juba õiget toitu sööma. Näiteks varjupaigast võetud kassipoeg on väga suure tõenäosusega krõbinasõltlane. Samas on nn tarku kasse, kes lihtsalt teavad, mis neile hea on. Näiteks nagu Teie kass või minu Sassu. Kui hakkasin Sassule tasakaalustatud toortoitu andma, siis võisin kleeplindi külmiku ukse ümbert ära võtta, sest ta ei teinud enam külmkapi ust lahti, et vaadata, kas vorsti ka on.
Saan aru, et Teil on teine kass ka ja temagi on krõbinasõltlane. Soovitan ka teda võõrutada sellest. Minu teine vanem kass, kes Sassu elukaaslane oli, on samuti vanemast peast võetud kass, kes oli terve elu olnud krõbinate peal ja ei olnud nõus neist loobuma. Alguses ei võtnud ta üldse krõbinaid suu sisse. Siis hakkas talle vaikselt meeldima toores kana, samuti Miamori kanaga pehme toit, samuti tuunikala igas variandis. Krõbinatega tegin nii, et vahetasin RC Orijeni vastu välja. Viimane talle eriti ei meeldi ja seetõttu sööb pigem pehmet toitu või nälgib natuke (ta on üliülekaaluline).
Mina Teie asemel testiks ilmselt kord nädalas. Teie kassi puhul on selge, et diabeet oli krõbinate tõttu ja see lugu on nüüd lahendatud. Seega mina ei muretseks. "Remission" - sõna, mida ma oleks tahtnud ka oma kassi kohta kasutada. NIII väga.
Kõik ei mahtunud ära:D
KustutaKõrvast verevõtmise probleemiks võib olla see, et püütakse torgata otse veresoonde (nagu mina), tegelikult peab torkama suurest veresoonest ääre poolt. Teiseks võib probleemiks olla lihtsalt kogenematus (ei ole võimalik kassi veristamata alustada). Kolmas probleem võib olla see, et ei suruta vatipadjaga pärast testimist punkteeritud kohta kinni. Mina ka ei pidanud seda oluliseks, aga siis nägin, kui palju ilusam kõrv pärast mõneminutilist kõrva kinnihoidmist jäi. Mina kasutasin algusest lõpuni tavalist lansetti (inimese oma). Paljud kasutavad jah seda automaatset varianti, samas paljud kassid automaatikat ei salli, sest see teeb häält ja ehmatab. Igatahes kui kellegi kass seda häält ei salli, siis pika aja peale on võimalik ka lansetiga verevõtmine teha kassi jaoks kiireks ja meeldivaks.
Muide, kodus mõõdetud veresuhkur on alati adekvaatsem kui arsti juures mõõdetu (sest stress tõstab veresuhkrut). Nii et kui käite näiteks kassiga arsti juures, siis kindlasti ka kodus mõõdetud näidud on kohe kõrgemad, see ei ole veel diabeet. Kvaliteetse pehme toiduga (Bozita) on ka muud verenäitajad kindlasti ainult paranenud. Minu Sassu oli näiteks kvaliteetse kliinikutoidu peal olles aneemik! Pärast tasakaalustatud toortoidu andmist aga läks kõik iseenesest korda.
Teie kommentaari oli väga vaja. Mina ei teadnud Eestis ainsatki, kelle kass oleks remissiooni läinud. Nüüd ootan veel mõnda juhtumit Eestist, kelle kass läheks insuliini tagajärjel remissiooni. Kuid jah, pehme toidu tagajärjel remissiooni minemine on tunduvalt parem variant!
Vastan nüüd väga pika vahega, hehe :)
KustutaInsuliini süstimise kohta nii palju, et järgisin täpselt arsti juhiseid. Ilmselt see ongi esmalt diagnoosi saades üks suurimaid proovikivisid, et leida tasakaal selle vahel, mida (suure tõenöosusega) arst sul teha soovitab ja mida sa internetiavarustest loed. Esialgu usaldasin pimesi arsti, tasapisi hakkasin enda kogutud infot rakendama ning lõpuks rääkis juba mu kassi arstki, et ta samuti kuulis just ühelt värskelt toimunud loomaarstide konverentsilt, et enamik kuivtoite diabeedikutest kassidele ei sobi. Seega tundub, et see teadmine levib lõpuks ka eesti arstide seas (kusjuures inimene, kes olevat seda rääkinud konverentsil, oli keegi naisterahvas, mitte too teine arst, kes Eestis hetkel toortoitumust promob).
Igatahes, lasin oma kassil märtsis (ehk peale seda, kui olin ta veresuhkru näite üle kuu aja toiduga normis hoida) täisvereproovi teha. Vereproov näitas, et suhkur on normis, kuid näitas ka, et punaseid vereliblesid oli veidi liiga palju (veri oli paks) ning mingi näitaja oli kõrge, mis näitab, et kassil on kas allergia või parasiidid. Otseselt ei saa seda tõlgendada sellega, et kass nüüd vaid vedelat toitu sööb, kuid viimase näidu puhul arvas arst, et võib olla keha reaktsioon selle vastu, et on eluaeg söönud ühesarnast toitu ehk kuivtoitu ja nüüd järsku selline muutus. Peaksingi nüüd laskma uuesti vereproovi teha, et (enda rahustuseks) vaadata, mis näidud nüüd on. Sest see võib ka sadat muud halba asja tähendada. Selline kassimamma olen :)
Ja tänase seisuga on kassi verenäidud olnud normis (arsti sõnul isegi veidi alla normi). Kõige kõrgem näit alates jaanuaris on olnud midagi 7-8 ning see oli ka vahetult peale seda, kui ta kogemata jälle krõbinaid mekkida sai. Üldiselt on näit siiski olnud ca 3,6-5,5, mis arsti sõnul isegi veidi madal. Kuigi ise internetiavarustest lugedes leidsin ka ühe arsti kogemuse, kes väidetavalt mitmetel täiesti tervetel kassidel veresuhkrut mõõtnud ning see suisa 2 tuuri või madalamale jäänud. Seega võta nüüd näpust, mis see "normaalne" näit ühel kassil tegelikult olema peaks või olla võiks.
Toidu suhtes veel nii palju, et Bozitast mu kass ka väga kohutavalt ei vaimustu. Aga õnneks on ta nii leplik toidu suhtes, et sööb ikka, kui muud üle ei jää. Absoluutne lemmik on kindlasti Miamor (need variandid loomulikult, mis sobivad). Isegi mu teine kass, kes pole mingi nipiga nõus midagi peale kuivtoidu sööma (oleme kõike proovinud, aga kass ka väga vana väidetavalt), maitseb Miamori mõnuga. Oleme üritanud krõbinasõltlast vähemalt Orijeni toidule üle viia, kui seda toitu ta eriti ei puutu. Alternatiivina olen hakanud andma Applawsi kuivtoitu, mis vähemalt kirjade järgi üsna sarnane Orijeni omale - seda vähemalt sööb. Kui aga ees need krõbinad ja Miamor, siis eelistab Miamori.
Igatahes, aitäh veel kord oma kogemust jagamast ning leidsin lõpuks üles ka selle Facebooki grupi. Leian, et selline asi on väga vajalik kõigile, kes algselt diagnoosi saavad (vähemalt ise otsisin tol hetkel meeleheitlikult mingit gruppi, kus saaks natuke kogemusi vahetada).
Aitäh ka minu poolt, ei elanud su kiisuke kindlasti asjatult!
KustutaTänu temale saan nüüd diabeedist palju selgema pildi. Ka minu kiisul tuvastati see ja arstid seni kasutud olnud, miks nad ei räägi? Mina ju elan kiisuga ja ootan neilt nõualdei, mitte ainult insuliini. Takkaotsa veel solvutakse, et öösel teise arsti juurde läksin.. Kuhu pidin siis minema, ära oliksin pidanud lasta tal surra kuni nad oma uksed avavad? Nii olekski ju läinud..
Nii hea on kuulda häid sõnu! Kahjuks arstid ei suuda kõikide loomade kõikides haigustes spetsialistid olla. Meditsiinitöötajana tean ise, et küllaltki sageli on patsient oma diagnoosiga rohkem kursis kui arst ise. Seetõttu selle blogi tegingi. Informeerimiseks.
KustutaRõõm kuulda! Insuliinidoosi osas peabki rangelt jälgima, et mingil juhul ei süstiks esialgu rohkem kui arst on määranud. Küll aga tuleb süstida vähem, kui veresuhkur on enne süstimist ebatavaliselt madal või päeva kõige madalam näit on liiga madal. Ma pole kuulnud, et ükski arst oleks nõus 2 korda päevas aitama loomaomanikku nõustada, et mis annuse peaks süstima. Kui see pole võimalik, peab loomaomanik ise vastutama, et annus poleks liiga suur.
VastaKustutaRõõm kuulda, et ka loomaarste haritakse loomade toitmise vallas. Paraku parandaksin väite "enamik kuivtoite diabeetikutest kassidele ei sobi" hoopis väiteks "mitte ükski kuivtoit ei sobi kassidele, diabeetikutele on kuivtoit rangelt keelatud, v.a veresuhkru tõstmiseks hädaolukorras". Eestis ei müüda ühtki kuivtoitu, mis oleks 100% loomne. Ja isegi kui müüdaks, oleks selle süsivesikutesisaldus suurem kui normaalsele kassile tarvis oleks. Kassid vajavad üleüldiselt pehmet toitu.
Minu Sassul oli ka see näitaja kõrge, mis näitab, et võivad olla parasiidid (seda ütles üks inimesearst). Lisaks oli tal miljon näitajat veel väga hullud. Hilisema vereproovi kohaselt oli tal kõik korras. Mina ei muretseks nii palju.
3,6-5,5 on ju vägagi normaalne.
Minu kasside lemmik on samuti olnud Miamor. Kahjuks aga ei sisalda Miamor kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale. Näiteks ei sisalda üldse tauriini. Minu uusim avastus on Nuevo super-premium. Kusjuures Nuevo purgitoite nad ei söö. Ainult seda pakikese sees. Ka sel sarjal on riisiga tooteid, nii et tasub hoolikalt pakendit lugeda. Tegu on kalli sarjaga. Odavam on ise tasakaalustatud toortoitu teha. Kui aga ei usalda toortoitu või pole mahti seda ise teha, on tegu väärt kraamiga. Mina olen neid sooduspäevade ajal ostnud ja viimati sain neid õige odavalt Maximast (ka mingi kampaania korras).
Sassu kindlasti rõõmustab taevas, et üks kass sai diabeedist võitu!
Tere! Minu kiisu sai diagnoosi veidi üle nädala tagasi, 15. septembril. Kliinikusse pöördusime seetõttu, et kiisul oli saba alt punane ning ta oli end sealt lausa karvutuks lakkunud. Diagnoosiks sai ta peenisepõletiku ning meile suureks ehmatuseks ka diabeedi. Põletiku vastu sai süsti (see pidi mõjuma ca 2 nädalat), diabeedi vastu aga anti meile kaasa kott Hill'si krõbinaid ja Lantus pen; pidime süstima 1 ühiku 2x päevas, toitma ainult nende krõbinatega ning nädala pärast kontrolli minema. Veresuhkru mõõtmisest ei räägitud meile sõnagi. Järgmised kaks päeva toitsimegi kiisut ainult nende krõbinatega ning süstisime vastavalt juhistele. Tänu sellele, et ma nädalavahetusel internetist infot otsisin, jätsime krõbinad küll alates esmaspäevast ära (andsime vasikaliha) ning teisipäevast alates oleme teda toortoiduga toitnud, esmaspäeva õhtust oleme üritanud ka veresuhkrut mõõta, ehkki mitte 5x päevas. Reedel käisime uuesti arsti juures, veresuhkur oli 18 (looma glükomeetriga), arst käskis doosi suurendada 2 ühikuni 2x päevas ning ütles, et eesmärk on, et veresuhkur oleks enne süstimist ca 10. Alates reede hommikust olemegi süstinud 2 ühikut 2x päevas. Reedel näitas ta ka kõige paremaid näite - hommikul enne süstimist arsti juures oli veresuhkur (looma glükomeetriga) 18, õhtul kodus enne süstimist (inimese glükomeetriga) 13. Minu mure on selles, et ehkki oleme nüüd 10 päeva süstinud, toitumist muutnud ja insuliini doosi suurendanud, on veresuhkru numbrid kogu aeg üsna samad - laias laastus 21 ja 25 vahel (kui reede välja arvata). Eile mõõtsin iga 3 tunni tagant ning siis oli kõige madalam näit 18 (+6 pärast süsti). Täna jällegi oli +5 pärast süsti 23,8, samas kui hommikul enne süsti oli 22,8. Kas see on normaalne? FDMB lehel räägitakse bounce'imisest, aga kas see ei eelda, et vahepeal on näit oluliselt madalam? Pärast doosi suurendamist on veresuhkur pisut isegi tõusnud, aga mitte drastiliselt - üldiselt on näidud kõik need 10 päeva püsinud üsna ühesugused (kõrged). Olen täiesti nõutu...
VastaKustutaTere! Ma ei oska küll paraku pädevat nõu anda (mu enda kassil läks veresuhkur peale kuivtoidult eemaldamist 3-4 päevaga normi), kuid üks asi, mis silma jäi, on asjaolu, et teie kassil on hetkel põletik? Ise kõikvõimalikke foorumeid peale diagnoosi saamist läbi käies jäi justnimelt sealt silma, et kui kassil on kuskil mingi põletik, võib kas see oluliselt veresuhkrut mõjutada (näiteks hambapõletiku korral on oluline kiirelt reageerida, sest võib veresuhkru jälle üles viia). Ma pole absoluutselt kindel, kas seal nüüd mingi seos teie puhul on, kuid ehk ei taha ka põletiku tõttu veresuhkur hästi langeda? Blogi omanik oskab ilmselt paremini kommenteerida..
KustutaTere! Kirjutan kohe, kui arvuti taha saan. Kindlasti enne kui õhtune süstinämine tuleb.
VastaKustutaMa ise loodaksin ka, et on põletikust, aga mõned nädalad enne diagnoosi täheldasin, et ta joob ka rohkem. Muidugi võis siis ka juba põletik olla, kassid oskavad ju hästi oma haigusi varjata. Kuid meie kiis on ka ülekaaluline, nii et seetõttu riskigrupis. Üritamegi nüüd kaalu ka alla saada. Lisaks mainis arst, et mingi näit oli veel korrast ära, mis võib olla põletikust või onkoloogistel põhjustel. Pidi "hiljem" uuesti kontrollima, aga viimase (teise) visiidi ajal ei huvitunud põletikust üldse... Kas on võimalik, et insuliin põletike või kasvajate korral ei mõju üldse? Või peaks ta igal juhul veresuhkrut alla tooma?
VastaKustutaRohkem joomine ongi tavaliselt üks märke, et võib diabeediga tegemist olla. Mina viisingi enda kassi arstile siis, kui terve veekauss ühe päevaga tühjaks joodi (varasemalt polnud märgatagi, et päeva jooksul joodud oleks). Ja veel - ka minu kassil oli veres mingid näidud kõrged, mis võivad tähendada kas parasiite või kasvajat vms (ja peale seda, kui veresuhkur oli juba üle kuu aja normis olnud). Samas kass on hetkel tubli ja aktiivne. Peaksin ka samuti laskma mingil ajal uued näidud võtta..
KustutaPS! Vabandust ka, et siia vahele trükin pidevalt, aga kui diagnoosi alles saime, siis tundsin sellest just kõige rohkem puudust, et polnud mitte kellegagi (vähemalt mitte eesti keeles) sellest rääkida ja seda arutada.
Vastupidi, suur aitäh, et vastad! Mul on täpselt sama tunne - infot on FDMB foorumis tohutult palju, aga see on kohati vastuoluline ning mis kõige hullem, selle läbitöötamine ja rakendamine eeldab tohutut ajalist ressurssi, mida täiskohaga töö kõrvalt lihtsalt ei jätku. Mina tunnen ka puudust sellest, et kellegagi kasvõi arutada. Kohati on tunne, et see kõik käib mul lihtsalt üle mõistuse ja jõu. Ei teagi nüüd, mida teha - minna teise loomaarsti juurde? Kui, siis kuhu? Nagu siit blogistki läbi käis, on dr Ruul Eestis vist ainus veterinaar, kes ei promo kuivtoitu, aga tema praegu vist üheski kliinikus ei töötagi. Ostsin temalt eelmisel nädalal toortoitu, aga insuliini osas ei öelnud ta midagi konkreetset (või ei olnud ma võimeline aru saama). Kirjutasin üles selle toidu nime, mida Sa oma kiisule andsid (Bozita) ja suundun täna seda otsima. Kas Sa andsid mingi režiimi järgi? Minu kiisu oli reedel 7,1 kg ja vaja kaalu ka alandada.
KustutaÜks küsimus veel - kust Sa Bozitat praegu ostad? Kikas (interneti andmetel) ei ole...
KustutaBozitat pole tõesti enam kuskil müügil näinud. Ise olen viimasel ajal tellinud kogu konservivaru Zooplusist (Saksamaalt). Hinnavahe tuleb meeletu, valik on väga hea, kaup tuleb alati kiirelt ja väga mugav on. Toitu ostan selle põhimõtte alusel, et süsivesikud jääksid alla 10% (kasutan arvutamiseks seda lehte: http://scheyderweb.com/cats/catfood.html) ja vaatan ka, et toitu oleks lisatud vajalikke lisaaineid (kuid näiteks Miamori mu kassid armastavad ning seda neile ka ikka aeg-ajalt annan). Kuna mul 2 kassi, kellest 1 veel kergelt krõbinasõltlane (ta on väga vana kass ja on vaikselt teise kassi kõrvalt hakanud konservi vastu huvi tundma), siis toidan neid sisuliselt siis, kui nad süüa küsivad. Hommikul söövad, päeval olen üldiselt tööl ning siis õhtul söövad jälle veidi rohkem. Minu kass kaalus alguses 6,8 kg, tänaseks 6,5-6,6 kg, kuigi näeb palju suurem välja, kuna karv on nüüd nii ilus, särav ja kohe. Eelnevalt oli tal ka kõõm ning põsed ja saba hakkasid kuidagi "ära kaduma". Kui olete Tallinnast või Harjumaalt, soovitaksin Nõmme loomakliinikus Ursulat. Peale minu kassi haiguslugu kinnitas ta ka ise, et vaikselt tulevat nüüd tõesti ka sellist informatsiooni juba, et diabeedikutest kassid kuivtoitu süüa ei või..
KustutaVeel üks asi toidu kohta. Kui veel ei ole seda lehte avastanud, siis siin on super head soovitused toidu kohta blogiomaniku poolt (loodetavasti ma ei eksi) kokku pandud: https://www.facebook.com/diabeetikustkassid/
KustutaKõik on õige. Lihtsalt juhin tähelepanu, et eelpoolkõneleja kass ei ole enam diabeetik. Seetõttu ei esine ka veresuhkru ebanormaalset kõikumist. Jään enda arvamuse juurde, et diabeetikust kassil peaks olema söök kogu aeg kättesaadav. Eriti siis, kui ise pole juures. Ehk öösel ja tööl olles.
KustutaJah, aitäh! Seda ma tõesti ei maininud, et kui talle veel insuliini süstisin, siis jälgisin küll alati, et ta ka peale süstimist kindlasti sööks.
KustutaTänud info eest! Ma olen ka jälginud, et kiisu pärast süsti kindlasti sööks. Lisaks premeerime teda süstimise ja veresuhkru mõõtmise järel toore vasikalihaga, mis on tema absoluutne lemmik :) Mina tellin toortoidu siit: www.ultimateraw.com. Kiisu sööb seda algusest peale ilusti, aga ta on ka alati lisaks krõbuskitele toorest vasikat saanud, nii et toores toit ei olnud talle päris võõras. Maksa jm rupskitega ta varem alati pirtsutas (loe: ei võtnud neid suu sissegi), aga praegu sööb üsna kenasti. Ainult kanakaelad jätab järjekindlalt söömata. Samas ega me talle praegu suurt valikut jätnud ei ole ka - oleme ainult toortoitu andnud, vahepeal natuke vasikat peibutuseks juurde lisades. Veresuhkur on kahjuks endiselt kõrge, aga karv on kõigest nädalaga kinni jäänud (varem ajas ta KOHUTAVALT karva, ehkki kasukas püsis paks).
KustutaTere! Küsin veel, et millist Bozita toitu Su kassid söövad? Vaatasin Zooplusist, et enamik Bozita toite on želeega, mis vist ka kassile parim pole. Neil on mingi pasteet ka küll.
KustutaTere! Minu kass sööbki justnimelt neid želeega variante (osad vist ka kastmes, kui ma ei eksi, need sisaldavad rohkem süsivesikuid). Ma olen hetkel tõesti rohkem keskendunud sellele, et toidust saadavad süsivesikud normi jääksid, mitte niivõrd sellele, mida selles toidus veel on.. seda pean kindlasti parandama. Aga Bozita konservid laias laastus peaksid väga head olema küll. Peaksingi uuesti kassi toidulaua kriitiliselt üle vaatama. Täna oli just väike ehmatus, kui veresuhkur oli 7,6 (mõõtsin ehmatusest lausa kaks korda, näit jäi samaks). Nii kõrge pole olnud veebruarist alates ning pigem on tal see nüüd viimasel ajal alati jäänud 3-5 vahele. Mõõtsin paar tundi hiljem kahe erineva glükomeetriga ja näidud 3,4 ja 2,8. No võta siis kinni, mis juhtus..
KustutaTere! Lõpuks sain arvuti taha. Esiteks - ilmselt on kiisul tõesti nii diabeet (jõi palju juba enne kliinikuvisiiti) kui ka põletik. Teiseks - kiisul on diabeet olnud diagnoositud vaid veidi üle nädala ja õiget ravi (testimine ja pehme toit) on ta saanud isegi veel vähem. Seega ei saa hetkel mitte midagi otsustada tema süstitavate koguste kohta. Sassu sai ka korduvalt 2nädalasi antibiootikumisüste. Loomaarst kinnitas, et need ei tõsta veresuhkrut. Aga tõstsid. Seega ei saa seni kuni süsti mõju üle läheb ka midagi veresuhkrunäitude põhjal otsustada. Oluline on organismi insuliiniga järk-järgult harjutada, et ei tekiks vastureaktsiooni. Ühte annust tuleks hoida vähemalt nädal. Ühtegi krõbinat ärge talle andke. Toortoit on väga hea, aga võib olla ka tavaline pehme teravilja- ja suhkruvaba toit. Kika ei müü enam Bozitat. Nii et usun, et seda ei saagi enam kusagilt. Soovitan Kikast proovida Nuevo, Nature's Protection ja Animonda konserve. Kõikidel ülalnimetatud tootjatel on ka riisiga tooteid. Lugege enne ostmist hoolega pakendit. Riisi olla ei tohi. Ilma veresuhkrut testimata kassi süstida ei tohi. Minimaalne testimiste arv on 3x päevas. Seda juhul, kui on teada, millal on tema kõige madalam näit (kas +4 või +6 või +8 vms). VERESUHKUR EI TOHIKS KOHE KUIDAGI OLLA ENNE SÜSTIMIST 10 ÜHIKUT!!! Kui veresuhkur on enne süstimist alla 10 ühiku, siis ei tohi üldse süstidagi!!! 10 ühikut võiks olla päeva kõige madalam eesmärk. 18 oli arsti juures väga hea saavutus. Sellega oleks pidanud rahul olema. Kõrgeks läks pärast doosi tõstmist just selle vastureaktsiooni tõttu. 13 enne süstimist on ikka ka väga vähe alustava diabeetikust kassi puhul. Mina oleks süstinud heal juhul 1U või üldse süstimata jätnud. Te ei saa väita, et tal ei ole veresuhkur eriti madalaks läinud, sest te pole piisavalt testinud. Kui te 13 peal süstisite vastu ööd 2U, siis läks veresuhkur ilmselt kriitiliselt madalaks ja hetkel ongi vastureaktsioon. Loomade glükomeetriga mõõta vaja ei ole. Piisab täiesti inimeste glükomeetrist. Tuleb odavam. Ja ma vaidleks vastu selle kõrgel püsimise koha pealt. 13 enne süstimist on ikka liiga madal. Alustaval diabeetikul kassil peaksid süstimiseelsed näidud olema üle 20ne. Hiljem teistkümnete lõpus. Ja ärge unustage kõige tähtsamat tarkusetera - pigem liiga kõrged näidud, kui üks liiga madal näit. Paraku kõik lemmikloomaarmastajad kardavad vastupidist. Täna ka üks diabeetiku kassi omanik oli väga mures, et kassil olid näidud kõrged ja testis iga 2h tagant. Tihedalt tuleb testida ikka liiga madalate näitude tõttu. Ärge saage valesti aru. Loomulikult on kõrge veresuhkur halb ja seetõttu tulebki insuliini süstida. Küll aga on see süstimine peen kunst. Kui süstida liiga palju, on kass hommikuks surnud. Arstide vahet jooksmine ei aita. Eriti kui arstid propageerivad kuivtoitu, kogu aeg sama doosi ning testimist ainult kliinikus. Tuleb ise testida ja anda head toitu ning vajadusel doosi alandada. Tõsta soovitan doosi ainult kellegagi eelnevalt nõu pidades (näiteks minuga:D). Kaalualandamise koha pealt. Diabeedi puhul on väga raske kaalu alandada, sest kass peab sööma võimalikult vähe korraga ja võimalikult tihti. Minu Sassul oli kogu aeg söök ees. Nimelt ei testi me kasse iga tund ja öösiti ei testi üldse. Söök peab kogu aeg saadaval olema, et kui midagi juhtub, siis ta ise saab söögi abil veresuhkrut tõsta. Soovitused: püüdke leida tema päevane kõige madalam veresuhkru aeg. Testige +4, +6, +8. Kui kõige madalam on näiteks +6, siis järgmisel päeval testige +5, +6, +7. Selle järgi leiate kõige madalama näidu. Seejärel tuleks testida samal ajal öösel. Näiteks öösel +5. Järgmise kahe nädala jooksul soovitan süstida 1U, kui süstimiseelne näit on alla 20ne ja 2U, kui süstimiseelne näit on üle 20ne. Ja kahe nädala pärast saab rääkida, et kas tuleks mõelda ka 3U peale või ei. Enne mitte. Hoida pehme toit kogu aeg saadaval. Kaal langeb ise, kui süsivesikuterikka kuivtoidu asemel anda valgurikast pehmet toitu. Kui on küsimusi, küsige julgesti.
VastaKustutaTere! Aitäh pika ja põhjaliku selgituse eest. Proovime Teie juhiseid järgida. Homme lähme siiski teise arsti juurde ka - kiisu sabaalune on ikka punane, s.t põletik ei ole ära kadunud, ehkki reedel möödub süstist 2 nädalat, samuti kratsib ta kõrvu, kus samuti oli põletik ja mille vastu manustasime talle vastavalt arsti juhistele nädal aega kõrva rohtu. Lisaks oleme mures, sest kass on loium kui eelmisel nädalal (kui süstisime ühe ühiku) ja palju loium kui üle-eelmisel nädalal ehk enne seda, kui arsti juurde läksime ja diagnoosi saime. Veresuhkur on endiselt üle 20 (hommikul oli 25,1, õhtul 23,2. Päeval täna mõõta ei saanud, aga võtan täna öise mõõtmise ette). Lisaks on kiisul nüüd vist ka kõht kinni - eelmisel nädalal käis ta suuremat häda tegemas ainult kaks korda. Viimati käiski pühapäeval. Ei tea, kas see on toidu muutmisest või insuliinist? Kui reedel arstile rääkisime, siis viidati jälle kuivtoidule, lisaks Dufalacile, mida aga diabeetikule anda ei tohigi. Ühtki muud soovitust ei saanud. Varasemalt käis kiisu suurel hädal reeglina iga päev, mõnikord võibolla ka üle päeva, probleeme sellega igatahes ei olnud.
VastaKustutaOlen haige olnud ja ei ole jaksu leidnud, et vastata. Insuliinist kõht kinni ei peaks minema. Pehmest toidust oleks seda ka raske arvata. Ma tegelikult pole kursis täpselt kasside kakamistsüklitega, aga inimeste puhul on ka nii, et iga päev/ülepäeviti oleks ideaalne, aga kui on kord nädalas, siis on ka okei. Ma isiklikult ei näe selles midagi halba, kui diabeetikule anda Duphalaci (või ükskõik millist suhkrut sisaldavat ravimit), kui eesmärk pühitseb abinõu. Meditsiinis on nii, et tuleb alati vaadata, mis on tähtsam. Näiteks elustamisel murtakse roided. Roiete murdmine on väga suur ja raske trauma, kuid parem kui suremine. Kui on pikaajaline kõhukinnisus, siis see on ohtlikum kui mõni päev kõrgemad veresuhkru näitajad. Süstimiseelsete näitude põhjal ei saa mitte midagi öelda. Seega ei saa öelda, et tal on veresuhkur kõrge. Endiselt ütlen, et annust tõsta praeguses seisus mingil juhul ei tohiks. Ilmselt kiisule 2nädalasest süstist ei piisanud ja ta vajab tõhusamat ravi. Bozita osas vaadake palun eelpoolkõneleja poolt viidatud Facebookis olevat tabelit. Bozita toidud jagunevad üldjoontes kaheks - 7%-lise ja 12%-lise süsivesikutesisaldusega toidud. Soovitaksin seda 1.varianti, sest 12% on natuke liiga palju. Julgelt proovige ka teisi variante. Bozita pole ainus teravilja- ja suhkuvaba toit. Ja seda lisan ka, et lühitoimeliste insuliinide puhul on oluline, et söömine toimuks kohe pärast süstimist. Pikatoimeliste puhul (mida kassidel kasutatakse) ei ole kohene söömine oluline, sest insuliin toimib 12h jooksul. Lihtsalt peab jälgima enne süstimist, et kass ei oleks mingil põhjusel (haiguse tõttu) kaotanud söögiisu sootuks. Ja et toit oleks alati saadaval (vähemalt siis, kui ennast lähedal pole).
VastaKustuta