Mõtlesin, et panen lühidalt (tegelikult ei saanudki lühidalt:))kirja kõige olulisemad asjad, mida värskelt diabeedidiagnoosi saanud kassi omanik peaks teadma ja tegema:
1. Rahune maha! Ära satu paanikasse, sest sinu kassi veresuhkur on 6x kõrgem kui tavalisel kassil. Diabeet ei tekkinud tal täna. Ta on sellega elanud päris kaua, sest ilmselt on ta jõudnud kõvasti alla võtta, enne kui sa tema haigust märkasid. Seega ei juhtu midagi, kui sa teda esimesel sekundil ei süsti.
2. Muuda kõigepealt kassi toitumist. Anna talle ainult pehmet toitu. Kuivtoit on sama hea kui anda suhkruhaigele inimesele söögiks suhkrut. Pehmel toidul ja pehmel toidul on suur vahe. Osad pehmed toidud sisaldavad samuti riisi, kartulit ja suhkrut, mis on diabeetikust kassile väga halb. Kindlasti ei tohi kassile anda ka konservi, mis sisaldab 100% liha, sest sellest ei saa ta kätte kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale. Kuidas see võimalik on, mõtlesin ma? Looduses söövad nad ju ka liha. Jah, kuid nad söövad hiire ära koos sisikonna ja luudega. Seega ainult lihast ei piisa. Ei päästa ka see, kui kassile sisse sööta konte, sest me teame, et isegi koerad ei tohi luid süüa, sest võib tekkida sooleummistus vms. Seega peab konservis olema ka vitamiinid E ja D, B-grupi vitamiinid, tauriin. Paljud firmad hoiavad konservi odavama selle meetodiga, et kirjutavad, et see on teraviljavaba, aga tegelikult on liha asemel pandud konservi palju herneid vms. Kassid on karnivoorid ja ei ole loodud sööma puu- ning juurvilju. Üks tuntud bränd põhjendab puu- ja juurviljasisaldust kassitoidus sellega, et kassid otsivad ka looduses taimi. Jah, nad otsivad looduses taimi oksendamiseks. Selleks on kassimuru. Tavatoit ei tohiks sisaldada puu- ja juurvilju. Soovitan kassitoitu osta loomapoest. Ma pole loomakliinikutes näinud veel ühtki toitu, mis ei sisaldaks nn keelatud aineid. Ka diabeetikutele kassidele mõeldud konservid sisaldavad seal riisi. Inimeste toidupoodides on üsna mitu kassitoitu, mis ei sisalda midagi paha, aga kahjuks ei ole nendesse lisatud kõiki vajalikke vitamiine ega tauriini. Seega soovitan osta loomapoest. KIKA loomapood teeb iga kuu mõnel päeval 20-30% allahindlust ja mina ostan tavaliselt terve kuu jagu pehmet toitu ette ära. Usinamad loomasõbrad võivad muidugi ka ise proovida kassitoitu valmistada. Õpetused selleks on minu videos. Pean mainima ka maksa osatähtsust. Mul polnud enne kasside toitumisega kurssiviimist aimugi, et kassid vajavad maksa. Tervelt umbes 10% toidust peaks moodustama maks. Paljud värselt diagnoositud diabeetikud kassid võivad kannatada ka rauapuuduse all ja siis on maks eriti tähtis. Kassid on tavaliselt ülimalt targad. Minu Sassu ei armastanud kunagi maksa ja ma ei olnud seda talle aastaid ostnud. Kui selle talle aga pärast aneemia selgumist ette panin, siis ta sõi meeletutes kogustes maksa ja veri sai korda. Hiljem hakkas mõistlikus koguses sööma. Nii et katsetage maksaga ka. NB! Kui sinu kass on varem söönud peamiselt ainult kuivtoitu, siis võib pehmele toidule üle minnes tekkida oluline veresuhkru langus. Mina näiteks prooviksin nädal aega kõigepealt toitumist muuta ja kirjutaksin üles kõik veresuhkru näidud mitu korda päevas ja alles siis, kui ma oleksin selgusele jõudnud, millised on kassi veresuhkru näidud pehme toiduga, julgeksin hakata süstima. Kui sinu kass sõi juba enne diagnoosimist kogu aeg vaid pehmet toitu, kus polnud riisi, kartulit ega suhkrut, siis ei ole ootamiseks põhjust. Kui keegi ei usu, et ka ainult toidu muutmisega on võimalik diabeedist paraneda, lugege ühe minu eelmise postituse kommentaare, kus üks diabeetiku kassi omanik kirjeldab, kuidas tema kass tänu pehmele toidule üleminemisega paranes.
3. Kassid saavad pikatoimelist insuliini, nii et toitmine ja süstimine ei pea ilmtingimata käima koos. Mida tihedamini diabeetik kass sööb, seda parem. Kindlasti ei sobi 2x päevas söötmine. Mina isiklikult ei lahkuks iial kodust ega läheks magama nii, et diabeetikul kassil ei ole tagavaraks toitu ees.
4. Hakka veresuhkrut testima ja tulemusi üles märkima. Värske diabeetikust kassi omanikuna tahaksid mulle öelda:"See on liiga keeruline ja ma ei saa sellega hakkama, mu kass ei taha seda, tal on valus ning ta jookseb eest ära ja vahenditele kulub palju raha, see on tülikas ja aeganõudev. Loomaarst näitas ainult süstimist ja käskis kohe süstima hakata. Mul pole vahendeid ega oskusi, et veresuhkrut testida. Küll loomaarst järgmisel nädalal testib. Kui ma täna õhtul ei süsti, siis mu kass sureb." Kallis kassiomanik, madal veresuhkur on palju hullem kui kõrge veresuhkur. Madal veresuhkur=surm. Kõrge veresuhkur=kass ei saa toidust vajalikku kätte, ta tunneb nälga, vaikselt kahjustuvad veresooned, neerud jne. Seega kui sul on valida, vali parem kõrge veresuhkur ja ära süsti enne, kui sa oled õppinud veresuhkrut testima ja sul on selleks vajalikud vahendid olemas. Usu mind, ma olen lugenud FDMB lehelt paljudest juhtumitest, kus loomaarst palus süstima hakata, kuid testimist ei õpetanud ega nõudnud. Tavaliselt ütlevad loomaarstid, et tulge nädala pärast kontrolli. Miks lastel siis on insuliinpumbad, kui piisab kord nädalas testimisest? Ärge unustage, et erinevalt lastest ei oska kassid ka rääkida! Diabeetikust kassi aga ei tohi mitte kunagi süstida, kui sa pole eelnevalt veresuhkrut mõõtnud. Samuti peab sul olema võimalus veresuhkrut mõõta, et teada saada, kui madalale teatud annus veresuhkru viib. Olen ise kaastunnet avaldanud perele, kus loomaarst palus hakata süstima, testimisest ei rääkinud ja pärast 1.õhtust süsti, oli loom hommikuks langenud diabeetilisse koomasse ja surnud. Räägin teile ka, mida mina arvasin. Arvasin, et inimesed peavad enne süstimist veresuhkrut mõõtma, sest nad söövad kogu aeg erinevaid toite. Arvasin, et Sassu puhul piisab, kui ma mõned päevad testin, siis ma tean näiteks, et 2 ühikut võtab veresuhkru 10 ühikut alla, 3 ühikut võtab 20 ühikut alla jne. Sassu sõi ju regulaarsete vahedega kogu aeg sama toitu. Seega ei oodanud ma mingit kõikumist ja arvasin, et FDMB ainult hirmutab uusi inimesi. Paraku sain ma ise kinnitust, et kui näiteks 3 nädalat on veresuhkur olnud kogu aeg ühesugune ja annus ühesugune, võib järgmisel päeval olla enne süstimist järsku tavapärasest mitu korda madalam näit. Lihtsalt lambist! Mäletan ühte korda eredalt. Sassu oli olnud väga stabiilne ja mõtlesin, et täna ma küll ei viitsi teda testida. Miski minu sees sai siiski laiskusest võitu ja Sassu näit oli 20 ühikut tavapärasest madalam. Tol õhtul ma ei süstinudki. Samuti mäletan ühte pärastlõunat. Sassu oli jälle tükk aega olnud stabiilne ja päevased testimised jäid üha harvemaks. Mõtlesin, et ma õige igavusest testin teda. Ja ma sain kätte kõige madalama näidu, mis eales Sassul oli. Kui ma ei oleks tol korral Sassut igavusest testinud, oleks see jäänud Sassu viimaseks elupäevaks. NB! Ära märgi tulemusi kellaajaliselt, vaid kasuta +2, +4, +6 jne süsteemi ehk märgi, mitu tundi on möödunud süstimisest (kui sa juba süstid). Selle järgi on hea erinevaid päevi ja koguseid võrrelda. Mina tuhlasin iga kord, kui enne süstimist oli kahtlane näit, mööda märkmikku, otsisin üles sarnase näiduga päevad, võrdlesin erinevaid algnäite, süstitud koguseid ja mitu ühikut langes. Selle põhjal otsustasin, kas julgen süstida ja kui palju. Ära unusta, et kodus mõõdetud veresuhkur on alati adekvaatsem kui loomaarsti juures mõõdetu, sest stress tõstab veresuhkrut ja loomaarsti juures testimine võrdub kassi jaoks stressiga. Õige loomaarst palub talle edastada kodus mõõdetud tulemused ja teeb selle põhjal järeldused. Millal määrata verest fruktoosamiin? Alati, kui kassil avastatakse 1.korda kõrge veresuhkru näit. Kõrge veresuhkru näit avastatakse tavaliselt loomaarsti juures ja seal viibides on ka tavalisel kassil veresuhkru näit kõrge. Seega kui kassil ei olnud enne diagnoosimist silmnähtavaid diabeedi tunnuseid (kaalulangus, pidev pissimine ja joomine, kõõmane karv), siis tuleks diagnoosi kinnitamiseks kindlasti teha fruktoosamiini test, sest võibolla kassil ei olegi diabeeti, vaid ta oli loomaarsti juures lihtsalt stressis. Fruktoosamiin näitab viimase 2-3 nädala veresuhkru keskmist taset organismis. Kui oled kassi vähemalt viimased 3 nädalat juba kodus ise regulaarselt testinud, ei anna fruktoosamiini määramine tegelikult midagi juurde, ainult traumeerib kassi.
Mjäugumine ja õgimine on madala veresuhkru (aga ka kõrge veresuhkru) tunnused. Kui su kass sööb tavapärasest rohkem, testi teda kohe.
Palun vaata enne veresuhkru testimist minu tehtud videot, kuidas seda teha ja loe ka lõpus olevaid nõuandeid.
5. Varu kriisiolukorraks toitu! Enne, kui hakkad süstima, peab kodus olema toitu, mida anda kassile siis, kui veresuhkru näit läheb liiga madalaks. Varu tema lemmiktoitu. Kriisiolukorra toit ongi kuivtoit. Näiteks igasugused maiused. Mis siis, et karbi peal ütleb, et anna ainult 5 terakest päevas. Kui veresuhkur on madal, söögu või terve pakk ära, kui ta muud ei taha. Kapis peab igal ajahetkel olema mett (kõige suuremaks kriisiks, et näpuga igemetele määrida), kassi lemmikut kuivtoitu/maiuseid, tuunikalakonserve (soovitavalt loomapoe omad). Ja seda toitu olgu palju. Mõni kass, kui veresuhkur on madal, õgib meeletutes kogustes toitu ära (oleks kõikidel sellised kassid). Aga on ka kasse, kes ei taha üldse süüa, kui veresuhkur on madal (näiteks Sassu). Selleks puhuks peavadki olema valmis tema lemmiktoidud.
6. Alles nüüd võid hakata süstima. Loomaarstid toonitavad tavaliselt, et süstitavat kogust ei tohi loomaomanik ise otsustada. Selles on 50% tõtt. Kindlasti ei tohi süstitavat kogust tõsta ilma, et oleks konsulteeritud oma ala spetsialistiga. Paraku tuleb ALATI süstitavat kogust loomaomanikul langetada, kui näit on tavapärasest palju madalam. Kõikidel tuleb kindlasti ette ka kordi, kus süst tuleb üldse vahele jätta. Ei ole nii, et tavaliselt on kassi veresuhkur enne süstimist olnud 30 mmol/l, täna on 5 mmol/l ja ma süstin talle ikka 2U nagu loomaarst käskis. EI! Alguses läheb vaja abiväge, et kassi kinni hoida. Kui elad üksi, kutsu sõbranna külla endale appi.
Palun vaata enne süstimist ka minu tehtud videot süstimise kohta ja loe ka lõpus olevaid nõuandeid.
7. Ka kõige metsikumat kassi on võimalik testida ja süstida. Testimine on alati lihtsam kui süstimine. Nii et pole mingit vabandust mitte testida. Kui suudad süstida, suudad ammugi testida. Kassid taluvad testimist palju paremini. Kui mina sain Sassuga hakkama, saad sina ka. Kas sinu kass tuleb iga kord loomaarsti juurde minnes magama panna? Ilmselt ei. Minu Sassu tuli magama panna isegi röntgeni tegemiseks või vereproovi tegemiseks. Vaktsineerida õnnestus teda vaid väga kogenud loomaarstidel teatud nippe kasutades. Ja kas sa usud, et hiljem testisin ja süstisin teda nii, et ta magas oma karbis ja ei teinud silmi ka lahti, kui ma tema kallal toimetasin? Usu ikka. See oli nii. Mis ei tähenda, et ka hiljem ei tulnud ette halbu päevi, mil ta eest ära jooksis.
8. Varu testimiseks ja süstimiseks aega. Eriti alguses. Ära looda sellele, et saad 10 minutiga asjad tehtud. Mina tõusin tund aega tavalisest varem, sest mida kiirem mul oli, seda rohkem juhtus seda, et Sassu mul korduvalt eest ära jooksis. Kui ma ise olin rahulikum, oli ka tema rahulikum. Lisaks võin omast kogemusest öelda, et kui kass läheb väga närvi ja tõesti otsustab mitte lasta end süstida, siis pigem on mõistlik ta 15 minutiks rahule jätta ja alles seejärel uuesti proovida. Muidu lähevad asjalood aina hullemaks.
9. Õpeta ka teised pereliikmed testima ja süstima. Testimisega peaks juba 10aastane ilusti hakkama saama (loomulikult alles siis, kui kass on testimisega juba harjunud). See on väga hea variant, kui endal on pikad tööpäevad. Laps tuleb koolist koju, testib kassi ära ja saadab sulle sõnumiga näidu (need väärtuslikud keskpäevased näidud). Süstima usaldaksin ma ainult väga täiskasvanulikku last, kelle peale võid 1000% kindel olla, et ta enne süstimist konsulteerib enne sinuga koguse osas (veresuhkru näidu põhjal) ja 1000 korda enne vaatab, mitu ühikut ta süstib.
10. Insuliini tuleb hoida toatemperatuuril ja see säilib 28 päeva. Ülejäänud insuliin hoia külmkapis. Miks toatemperatuuril? Sest külmikus saab hoida vaid siis, kui süstitakse suuri annuseid (inimesed hoiavad kogu aeg külmikus), aga väikeste annuste puhul doseerimissüsteem ei tööta korralikult. Samuti on külm insuliin kassile valusam ja hirmutavam kui toatemperatuuril süstitu. 28 päeva kehtib Lantuse kohta. Kui 28 päeva saab läbi, võta uus pen isegi siis, kui insuliini on veel järel. Ülejäänud insuliin säilita külmkapis (mitte sügavkülmas!). Järgi, et insuliin ei loksuks mööda külmikut ringi iga kord, kui külmiku avad ja kinni paned. Mina näiteks võtsin uue insuliini välja hommikul, kui teadsin, et õhtul saab vanal insuliinil 28 päeva täis. Olen ka ise kasutanud toatemperatuuril olnud Lantust ka 30 päeva, aga siiski ei maksaks riskida, et hoida insuliini seni, kuni otsa saab.
11. Tänapäeval ei pea enam insuliini raputama, keerutama vms. Vastupidi. Hoia seda võimalikult õrnalt.
12. Kasuta süstimiseks 4 mm nõelu, süsti iga kord uue nõelaga ja ära süsti pidevalt samasse kohta. Olen lugenud teaduskirjandust ja ka inimeste puhul on leitud, et 4 mm nõelad sobivad isegi rasvunud täiskasvanute puhul. Rääkimata siis kassidest. 4 mm nõel on nii lühike, et süsti otse, pole vaja süstida nurga alt. Ära süsti jäsemetesse, sest muidu kulutatakse insuliin liiga ruttu ära. Kõige vähem valusam on kassile, kui süstid teda turja. Seega on turi alustajale kõige parem piirkond. Ka turjas on võimalik leida erinevaid kohti. Oluline on süstida rasva, mitte lihasesse, seetõttu tuleb nahk üles tõsta ja tunnetada, et sõrmede vahel on nahk ja rasv, mitte lihas.
13. Kassil pole enam isu - see on normaalne!!! Terve see aeg, mil kass on olnud sinu teadmata diabeetik, on tal olnud veresuhkur kõrge, kuid tegelikult tähendab see seda, et veresuhkur ei ole jõudnud kudedesse ja kass on olnud sõna otseses mõttes näljas. Seetõttu on ta ka kaalus kaotanud, kuigi isu on olnud suurem. Kui sa oled hakanud teda süstima, on hakanud ka suhkur verest kudedesse jõudma ning kassil on esimest korda üle pika aja kõht täis. Kui oled ise ka pikka aega nälginud, siis esialgu piisab väga väikestest portsudest ja kõht on täis. Minu Sassu ei söönud 3 päeva mitte midagi. Arvasin, et tal on süstimise ja testimise tõttu stress ja loomaarst kirjutas talle välja antidepressandid. Vaene Sassu! Miks ma oma teadmatusest seda küll talle tegin? Üks teine diabeetikust kassi omanik kirjutas, et ta oli loomaarsti ettepanekul oma diabeetikust kassi sundtoitnud. Vaene kass! See, et sinu kassil pole isu, on normaalne. Kui oled väga mures, siis anna talle tema lemmiktoitu/-maiuseid või tuunikalakonservi. Kui sa ei usu, et sinu kass armastab tuunikalakonservi, proovi järgi. Kui kass sööb tavapärasest vähem, tuleb ka insuliini süstida vähem või üldse mitte!!!
14. Suurendasin insuliini annust, aga veresuhkur hoopis tõusis - see on normaalne!!! Kui minul see juhtus, siis loomaarst ütles, et see saab olla vaid seetõttu, et ma ei oska süstida. Ma isegi uskusin teda hetkeks. Kui insuliini annust tõsta, siis keha kardab, et veresuhkur võib minna liiga madalaks ja hakkab töötama selle nimel, et veresuhkru taset tõsta. Seetõttu ei tohi mitte kunagi pärast annuse tõstmist annust kohe uuesti tõsta, kui veresuhkur on ikka kõrge. Uuele annusele peab andma kohanemisaega. Miinimum 3 ööpäeva, aga hea oleks vähemalt nädal. Uute diabeetikute puhul isegi kauem. Tuleb aga olla väga ettevaatlik, sest kõrge veresuhkur võib tähendada nii seda, et süstitav kogus on liiga väike kui ka seda, et süstitav kogus on liiga suur! Kui annus on liiga suur ja seetõttu keha kriisiolukorras tõstis veresuhkrut ja sa süstid veel suurema annuse vastukaaluks, ei pruugi keha järgmine kord enam olla võimeline veresuhkrut tõstma ja kass võib langeda diabeetilisse koomasse.
15. Tavapärasest kõrgem veresuhkur võib olla sellest, et päeva/öö jooksul oli veresuhkur erakordselt madal. Seetõttu peaks enne annuse tõstmist teda iga 2h tagant testima ja vaatama, kas mingil ajahetkel ehk läheb veresuhkur eriti madalaks.
16. Kass võtab kaalus juurde - see on normaalne!!! Sinu kass on diabeedi tõttu ilmselt tavapärasest kõhnem. Kõigepealt peab ta saavutama oma endise kaalu. Ja seda ta teeb, sest toitained jõuavad lõpuks õigesse kohta ja ta ei pea tühja kõhu pärast mjäuguma. Lisaks on oluline teada, et insuliini kõrvaltoimeks on kaalutõus.
17. Raiu pealuu sisse - pigem olgu veresuhkur liiga kõrge kui liiga madal. Kui kassil on enne süstimist veresuhkur tavapärasest palju madalam, siis mina soovitan alati süstimise pigem vahele jätta, kui süstida. Eriti kui sa ei suuda teda järgmised 12h pidevalt testida ja eriti kui sinu kass ei muutu madala veresuhkru puhul õgardiks, vaid keeldub üldse söögist.
18. Kuidas teada, kas süstid kassile õige annuse insuliini? Selle otsustamiseks tuleb vaadata 12h kõige madalamat näitu (mitte süstimiseelset näitu). Mõnel kassil on kõige madalam näit +4h pärast süstimist, mõnel +5, mõnel +6, mõnel +7, mõnel +8. Oluline on teada saada, millal on sinu kassil kõige madalam näit. Näiteks minu loomaarst ütles, et kõige madalam näit on +8 ja seetõttu ma arvasin, et insuliin minu kassile ei mõju. Tegelikult oli Sassu madalaim näit +4. See ei tähenda, et madalaim näit ei või muutuda +4 pealt +8 peale. Võib küll. Kuidas teada saada, millal kõige madalam näit on? Kui kass on olnud sama annuse peal vähemalt 3 päeva, siis mõõda tema veresuhkrut iga 2h tagant ja saadki teada, millal kõige madalam näit on. Kui näiteks +4 oli 6 mmol/l, +6 aga 16 mmol/l, siis järgmisel päeval testi nii +3, +4, +5 ja saadki teada, millal on kõige madalam näit. Sel ajal peaksid hakkama iga päev testima. Seega kui testid kassi ainult enne süstimist, ei saagi sa teada, kas insuliin mõjub kassile või ei, kas süstid liiga palju või vähe. See, et veresuhkur on enne süstimist kõrge, on normaalne ja ei ütle midagi ravi tõhususe kohta. Süstitava koguse õigsust mõõdetakse selle järgi, kui madal on kõige madalam 12h näit.
19. 12h kõige madalam näit võiks ideaalis olla 5-10 mmol/l vahel. Algajate puhul võib esialgu rahul olla ka teistkümnetes olevate näitudega. Kui kõige madalam näit jääb alla 5 mmol/l kohta, tuleks annust vähendada.
20. Loe haiguse kohta võimalikult palju. Otsi tuge ja nõu Feline Diabetes Message Board foorumist. Kui sa ei oska inglise keelt, olen meeleldi sulle toeks. Ära unusta, et FDMB liikmed on parajad friigid ja on terve päeva kassiga koos kodus, isegi öösiti ei maga, kaaluvad grammipealt etteantavat toitu, süstivad 0,1 ühiku täpsusega jne. Mina armastasin Sassut rohkem kui oma elu, aga nii hulluks ma siiski ei läinud kui nemad. Nii et kui sa ei suuda nende nõudmistele vastata, ära tunne end süüdi. Küll aga leiab sealt meeletult palju häid nõuandeid ja teisi kassiarmastajaid, kel on sama probleem.
21. Vali oma lemmikule selline loomaarst, kes propageerib pehme tasakaalustatud toidu andmist ning ei propageeri nn ravitoitu. Samuti võiks ta käskida kodus ise looma testida ning hoida virtuaalselt silma peal kodus mõõdetud veresuhkru näitudel. Pean mainima, et pole põhjust eriliselt pettuda Eesti loomaarstides. FDMB näitel tean, et igal pool mujal maailmas on sama probleem. Nii et meie loomaarstid ei ole kuidagi vähem haritud. Lihtsalt diabeet on nii spetsiifiline probleem, et selle kõikide aspektidega ei olda kursis. Füsioterapeudina tean ja tunnistan, et mina ka ei ole kunagi ühegi spetsiifilise haigusega nii kursis nagu inimene, kes on seda haigust mitu aastat põdenud ja selle kohta kõik raamatud läbi lugenud. See on loogiline. Ega ilmaasjata ei loo haigeid iga haiguse jaoks eraldi tugigruppe.
Liitu ka Facebooki grupiga Diabeetikud kassid.
NB! Ma ei ole loomaarst, vaid minu kassil oli diabeet. Kõik ülalnimetatud tarkused olen ise välja uurinud (ja ma ei garanteeri, et kõik on 100% õige). Need loomaarstid, kellega kokku puutusin, ei teadnud kasside diabeedist peaaegu mitte midagi. Loodetavasti leiab nii mõnigi antud blogist lohutust ja abi.
neljapäev, 27. aprill 2017
reede, 21. aprill 2017
Diabeetikust kassi eest hoolitsemine on odav ja lihtne?!?!?!
Tänane postitus on ajendatud pahameelest. Nimetamata nimesid, siis tean üht juhust, kus diabeetikust kassile üritati uut kodu leida ja reklaamitigi seda nii, et suhkruhaige kassi eest hoolitsemine on lihtne ja odav. Tavakassist eristavat vaid see, et teda tuleb 2 korda päevas süstida. Kass seda aga ei tundvat ning sellega asi piirduvat. Ilmselt oli veel ka see, et pidi sööma ainult diabeetikute kasside krõbinaid. Ah jaa... testima pidi 1 kord nädalas!!! Väga suure kurbusega lisan, et tegu ei olnud suvaliste kassiomanikega, vaid inimestega, kes on õppinud veterinaarmeditsiini ja töötavad kassidega.
Mis on aga tegelikkus? Tõsi, insuliin on kõige odavam asi kogu kupatuse juures. Insuliini peale kulub laias laastus 10 eurot kuus. Teatavasti tuleb kasutusel olevat insuliini hoida toatemperatuuril (paljud inimdiabeetikud seda ei tee, aga kasside puhul on see vajalik, sest esiteks on otse külmkapist võetav insuliin külm ja kassile valusam, teiseks ei tööta pen hästi, kui ta on otse külmikust võetud ja süstitakse väikest kogust ehk võivad tekkida doseerimisprobleemid (kasside puhul on kogus inimestega võrreldes väga väike)) ning toatemperatuuril säilib insuliin vaid 28 päeva. Testribade karp maksab laias laastus 20€. Ühes karbis on 50 testriba. Päevas kulub keskmiselt 5 riba (algajatel läheb väga palju ribasid alguses raisku ja ka nn edasijõudnutel läheb vahel mõni testriba raisku, sest kõrvast ei tule piisavalt verd ja kui mõne sekundi jooksul verd juurde ei õnnestu saada, tuleb kõike otsast peale alustada juba uue testribaga). Seega on kuus vaja 3 pakki testribasid ehk 3x20€. Lisaks on vaja osta nõelad. Iga kord TULEB süstida UUE nõelaga! Ärge kunagi kasutage ühte nõela mitu korda - infektsioonioht + kassile on vana nõelaga torge valusam. Ühes karbis on 100 nõela ja karp maksab laias laastus 20€, päevas kulub 2 nõela. Seega umbes 12€ kuus kulub nõelade peale. Lisaks tuleb osta lantsetid, millega auku kõrva teha. 200 tk (1 karp) maksavad laias laastus 20€. Päevas kulub umbes 4 tk. Seega kuus kulub umbes 12€. Lisaks tuleb osta vatipadjad - 4-8 tk päevas (alguses kasutasin ühel testimisel kaht vatipatja, hiljem murdsin ühe pooleks) - umbes 3€ kuus. Seega läheb ühes kuus laias laastus umbes 97€ AINULT süstimise ja testimise peale. Lisaks tuleb kassile osta täisväärtuslikku pehmet toitu, sest kuivtoidus (k.a diabeetikutele mõeldud kraanulites) on liiga palju süsivesikuid. Pehme toit on aga alati kordades kallim kui kuivtoit.
Tuleme nüüd selle juurde, et kass ei tunne, kui teda süstitakse. Jah, antud juhtumi puhul oli tegu kassiga, kes oli juba süstimisega harjunud. Kassi harjutamine võib aga olla väga-väga-väga raske. Pean mainima, et veresuhkru testimine on kökimöki võrreldes süstimisega. Veresuhkru testimisega on kassi palju lihtsam harjutada, sest see on palju valutum kassi jaoks kui süstimine. Minu Sassu tavaliselt nurrus, kui tema veresuhkrut testisin. Talle meeldis eelnev kõrvade hõõrumine väga. Loomulikult mitte alguses.
Ja nüüd tuleme kõige tähtsama teema juurde - diabeetiku kassi pidamine on lihtne!?!?!?!?!?!?!??!
Kas on? Võibolla mõnele jõhkardile, kel pole mingeid tundeid ega sooja ega külma, kas kass elab või sureb, ongi diabeetiku kassi pidamine lihtne. Normaalsele kassiomanikule aga mitte. Kel on või kel on olnud diabeetik kass (või koer), teavad, millest räägin, aga selgitan veidi ka mitteteadjatele.
Nimelt tuleb diabeetikut kassi süstida 2 korda päevas. Iga 12h tagant. Süstimise aega võib korraga nihutada 15 min, hädaolukorras ja erandkorras maksimaalselt 1h (oleneb muidugi konkreetsetest veresuhkru näitudest). Mis see tähendab? See tähendab: hüvasti reisimine, hüvasti ööseks kellegi poole jäämine, hüvasti hilised ärkamised, hüvasti teatrietendused! Teretulemast varased ärkamised (k.a vabadel päevadel, 1.jaanuaril jne), kodus vangis olemine, teretulemast ma-ei-saa-kahjuks-sünnipäevale/teatrisse/kinno/teise linna-tulla-sest-kell-19-pean-kassi-süstima!
Lisaks pidev mure. See on kõige raskem katsumus. Mäletan, kuidas ma iga hommikul ärkasin ja palvetasin, et kui ma elutuppa lähen, oleks Sassu elus ega oleks diabeetilisse koomasse langenud. See nägi välja nii, et valmistasin end alati halvimaks ette ja kui ma Sassule lähenesin, siis ma isegi ei hinganud ja püüdsin võimalikult kaugelt aru saada, kas ta ikka hingab ning on elus. Olin väga tänulik iga päeva eest, mis meile veel koos antud oli. Igal hommikul samamoodi, igal hommikul.... Samuti palvetasin, et Sassu oleks elus, kui öösiti vetsus käisin. Ma ei käinud kunagi vetsus nii, et poleks kontrollinud, kas Sassu ikka reageerib puudutusele ja teeb kurr ning liigutab end. Samuti hoidsin hinge kinni iga kord, kui koju tulin. Kui Sassu ei tulnud mind uksele tervitama, marssisin nii mõnigi kord saabastega tuppa, et vaadata, kus ta on ja ega temaga midagi juhtunud pole.
Lisaks muud ärevusttekitavad olukorrad. Ükskord näiteks oli Sassu veresuhkur juhusliku mõõtmise käigus (lihtsalt nn lambist mõõtsin) 2,2 ja ta jooksis rõõmsalt ringi ning ei tahtnud üldse mitte midagi süüa. Läksin peaaegu hulluks püüdes välja mõelda, kuidas ma talle midagi sisse sööta saaksin. Või näiteks ükskord olin terve öö üleval, sest olin riskinud ja süstinud üsna madala näidu pealt ja Sassu veresuhkur läkski hüpetega järjest allapoole, kuigi söötsin teda pidevalt igasuguste maiuspaladega. Vastu hommikut sain magama. Lisaks kõik need mured, mis mul oleksid võinud olemata olla, kui mul oleks olnud teadmised, mis mul praegu on - näiteks see, et Sassu lakkas insuliinravi alguses söömast ja ma mõtlesin, et ta on suremas või need korrad nuttalahistamist, mil Sassu veresuhkur oli 30 lähedal ja ma mõtlesin, et ta kohe sureb. Paljudel diabeetikutel kassidel on ka kaasuvaid haiguseid, millega tuleb samuti rinda pista.
Lisaks perekondlikud tülid. Elukaaslane/abikaasa ei pruugi mõista, miks kassi süstimine on tähtsam kui tähtpäeva tähistamine ja miks kunagi ei saa kuhugi minna, miks alati on kass esikohal.
Ja pärast kõike seda vaeva tuleb millalgi ikka see kardetud lahkumispäev... Ei taha meenutada....
97€ kuus (pluss toit ja liiv) ning pidev mure, kas sinu lemmik on hommikul elus või surnud ja kas tööle minnes on ehk viimane kord, mil teda näed ehk teisisõnu MA ANNAKS GRAMMY, NOBELI PREEMIA, PULITZERI, AASTA EMA JA MUUD AUHINNAD KÕIKIDELE DIABEETIKU LOOMA OMANIKELE, KES EI OLE LEMMIKUT MAGAMA PANNUD JA VÕITLEVAD IGA PÄEV NENDE ELU EEST, SÜDA PIDEVALT MUREST LÕHKEMAS. AITÄH, ET OLETE NII VAPRAD!!! Keegi (peale teiste diabeetikute loomade omanike) ei tea, mida me läbi elame. SEE EI OLE KERGE!!! Andestagem neile, kes arvavad, et see on lihtne ja odav. Nad ei tea, millest nad räägivad.
Mis on aga tegelikkus? Tõsi, insuliin on kõige odavam asi kogu kupatuse juures. Insuliini peale kulub laias laastus 10 eurot kuus. Teatavasti tuleb kasutusel olevat insuliini hoida toatemperatuuril (paljud inimdiabeetikud seda ei tee, aga kasside puhul on see vajalik, sest esiteks on otse külmkapist võetav insuliin külm ja kassile valusam, teiseks ei tööta pen hästi, kui ta on otse külmikust võetud ja süstitakse väikest kogust ehk võivad tekkida doseerimisprobleemid (kasside puhul on kogus inimestega võrreldes väga väike)) ning toatemperatuuril säilib insuliin vaid 28 päeva. Testribade karp maksab laias laastus 20€. Ühes karbis on 50 testriba. Päevas kulub keskmiselt 5 riba (algajatel läheb väga palju ribasid alguses raisku ja ka nn edasijõudnutel läheb vahel mõni testriba raisku, sest kõrvast ei tule piisavalt verd ja kui mõne sekundi jooksul verd juurde ei õnnestu saada, tuleb kõike otsast peale alustada juba uue testribaga). Seega on kuus vaja 3 pakki testribasid ehk 3x20€. Lisaks on vaja osta nõelad. Iga kord TULEB süstida UUE nõelaga! Ärge kunagi kasutage ühte nõela mitu korda - infektsioonioht + kassile on vana nõelaga torge valusam. Ühes karbis on 100 nõela ja karp maksab laias laastus 20€, päevas kulub 2 nõela. Seega umbes 12€ kuus kulub nõelade peale. Lisaks tuleb osta lantsetid, millega auku kõrva teha. 200 tk (1 karp) maksavad laias laastus 20€. Päevas kulub umbes 4 tk. Seega kuus kulub umbes 12€. Lisaks tuleb osta vatipadjad - 4-8 tk päevas (alguses kasutasin ühel testimisel kaht vatipatja, hiljem murdsin ühe pooleks) - umbes 3€ kuus. Seega läheb ühes kuus laias laastus umbes 97€ AINULT süstimise ja testimise peale. Lisaks tuleb kassile osta täisväärtuslikku pehmet toitu, sest kuivtoidus (k.a diabeetikutele mõeldud kraanulites) on liiga palju süsivesikuid. Pehme toit on aga alati kordades kallim kui kuivtoit.
Tuleme nüüd selle juurde, et kass ei tunne, kui teda süstitakse. Jah, antud juhtumi puhul oli tegu kassiga, kes oli juba süstimisega harjunud. Kassi harjutamine võib aga olla väga-väga-väga raske. Pean mainima, et veresuhkru testimine on kökimöki võrreldes süstimisega. Veresuhkru testimisega on kassi palju lihtsam harjutada, sest see on palju valutum kassi jaoks kui süstimine. Minu Sassu tavaliselt nurrus, kui tema veresuhkrut testisin. Talle meeldis eelnev kõrvade hõõrumine väga. Loomulikult mitte alguses.
Ja nüüd tuleme kõige tähtsama teema juurde - diabeetiku kassi pidamine on lihtne!?!?!?!?!?!?!??!
Kas on? Võibolla mõnele jõhkardile, kel pole mingeid tundeid ega sooja ega külma, kas kass elab või sureb, ongi diabeetiku kassi pidamine lihtne. Normaalsele kassiomanikule aga mitte. Kel on või kel on olnud diabeetik kass (või koer), teavad, millest räägin, aga selgitan veidi ka mitteteadjatele.
Nimelt tuleb diabeetikut kassi süstida 2 korda päevas. Iga 12h tagant. Süstimise aega võib korraga nihutada 15 min, hädaolukorras ja erandkorras maksimaalselt 1h (oleneb muidugi konkreetsetest veresuhkru näitudest). Mis see tähendab? See tähendab: hüvasti reisimine, hüvasti ööseks kellegi poole jäämine, hüvasti hilised ärkamised, hüvasti teatrietendused! Teretulemast varased ärkamised (k.a vabadel päevadel, 1.jaanuaril jne), kodus vangis olemine, teretulemast ma-ei-saa-kahjuks-sünnipäevale/teatrisse/kinno/teise linna-tulla-sest-kell-19-pean-kassi-süstima!
Lisaks pidev mure. See on kõige raskem katsumus. Mäletan, kuidas ma iga hommikul ärkasin ja palvetasin, et kui ma elutuppa lähen, oleks Sassu elus ega oleks diabeetilisse koomasse langenud. See nägi välja nii, et valmistasin end alati halvimaks ette ja kui ma Sassule lähenesin, siis ma isegi ei hinganud ja püüdsin võimalikult kaugelt aru saada, kas ta ikka hingab ning on elus. Olin väga tänulik iga päeva eest, mis meile veel koos antud oli. Igal hommikul samamoodi, igal hommikul.... Samuti palvetasin, et Sassu oleks elus, kui öösiti vetsus käisin. Ma ei käinud kunagi vetsus nii, et poleks kontrollinud, kas Sassu ikka reageerib puudutusele ja teeb kurr ning liigutab end. Samuti hoidsin hinge kinni iga kord, kui koju tulin. Kui Sassu ei tulnud mind uksele tervitama, marssisin nii mõnigi kord saabastega tuppa, et vaadata, kus ta on ja ega temaga midagi juhtunud pole.
Lisaks muud ärevusttekitavad olukorrad. Ükskord näiteks oli Sassu veresuhkur juhusliku mõõtmise käigus (lihtsalt nn lambist mõõtsin) 2,2 ja ta jooksis rõõmsalt ringi ning ei tahtnud üldse mitte midagi süüa. Läksin peaaegu hulluks püüdes välja mõelda, kuidas ma talle midagi sisse sööta saaksin. Või näiteks ükskord olin terve öö üleval, sest olin riskinud ja süstinud üsna madala näidu pealt ja Sassu veresuhkur läkski hüpetega järjest allapoole, kuigi söötsin teda pidevalt igasuguste maiuspaladega. Vastu hommikut sain magama. Lisaks kõik need mured, mis mul oleksid võinud olemata olla, kui mul oleks olnud teadmised, mis mul praegu on - näiteks see, et Sassu lakkas insuliinravi alguses söömast ja ma mõtlesin, et ta on suremas või need korrad nuttalahistamist, mil Sassu veresuhkur oli 30 lähedal ja ma mõtlesin, et ta kohe sureb. Paljudel diabeetikutel kassidel on ka kaasuvaid haiguseid, millega tuleb samuti rinda pista.
Lisaks perekondlikud tülid. Elukaaslane/abikaasa ei pruugi mõista, miks kassi süstimine on tähtsam kui tähtpäeva tähistamine ja miks kunagi ei saa kuhugi minna, miks alati on kass esikohal.
Ja pärast kõike seda vaeva tuleb millalgi ikka see kardetud lahkumispäev... Ei taha meenutada....
97€ kuus (pluss toit ja liiv) ning pidev mure, kas sinu lemmik on hommikul elus või surnud ja kas tööle minnes on ehk viimane kord, mil teda näed ehk teisisõnu MA ANNAKS GRAMMY, NOBELI PREEMIA, PULITZERI, AASTA EMA JA MUUD AUHINNAD KÕIKIDELE DIABEETIKU LOOMA OMANIKELE, KES EI OLE LEMMIKUT MAGAMA PANNUD JA VÕITLEVAD IGA PÄEV NENDE ELU EEST, SÜDA PIDEVALT MUREST LÕHKEMAS. AITÄH, ET OLETE NII VAPRAD!!! Keegi (peale teiste diabeetikute loomade omanike) ei tea, mida me läbi elame. SEE EI OLE KERGE!!! Andestagem neile, kes arvavad, et see on lihtne ja odav. Nad ei tea, millest nad räägivad.
Tellimine:
Postitused (Atom)