Olin 21aastane. Esimene kooselu, esimene "laps" - kass Sassu. Nagu esimese "lapsega" ikka - sa tahad talle parimat ning ta on pereelu keskpunkt. Päris oma kassi saamine (terve lapsepõlv kasvasin kahe kassi/kolme koeraga või kolme kassi/kahe koeraga) oli midagi väga erilist. Ta oli alguses nii väike, et ma ei julgenud õhtuti magama jääda. Kartsin talle peale keerata. Ma ei unusta iial, kui ilus ta oli. Minu peamine mure oli, et ma talle peale ei astuks, kui ta vaiba all oli vms. Kassi toitmise üle juurdlemine ei tulnud mulle hetkekski pähe, sest andsin oma kassile ikka seda, mida vanaisa kassidele andnud oli - krõbinaid, vorsti jne.
Ainus, mida kavatsesin vanaisast, kes oli tulihingeline loomaarmastaja, teisiti teha, oli vaktsineerimine. Kavatsesin Sassut korralikult vaktsineerida ja ta ka kastreerida. Seda ka muidugi, et ma kavatsesin teda pidada toakassina. Igatahes olin teist korda Sassuga vaktsineerimas. Sassul oli juba siis iseloomu küllaga ja arst ütles sõnad, mis mul eal meelest ei lähe: "Sassul on kuninglikud silmad, aga värdjas iseloom." Enam ma selle loomaarsti poole ei pöördunud. Küll aga küsis ta minu käest, et mis toitu ma Sassule annan. Vastasin, et tavalisi toidupoe krõbinaid. Loomaarst sõimas mind korralikult, et missugune inimjätis ma olen, et annan kassipojale sellist saasta. Ta ütles, et toidupoe kraanulites on luujahu, kõrvad, sabad. Loomapoe kraanulites aga päris liha. Olin väga kohkunud ja loomulikult ei tahtnud ma olla halb loomaomanik. Sassu oli ju niiii armas. Hakkasin Sassule päevapealt andma vaid kliinikutoitu (krõbinaid). Saskin aga armastas ise külmikus endale toitu võtmas käia. Tegi käpaga ukse lahti ja võttis endale põdravorsti näiteks. Kord panin puukorvi (koos puudega) külmiku ette, et ta põdravorsti kätte ei saaks. Hommikuks oli puukorv eest lükatud ja pool vorstist oli põrandal, pool Sassu kõhus. Hiljem hakkasin külmikut teipima. Kui keegi külla sattus, vaadati veidi imelikult, et miks mu külmikud teibitud olid:D Sassu aga oskas hästi nuruda ja nii ta sai vahel ka muud toitu. Eriti meeldis talle kalkuni rinnaliha. Ta eelistas seda hautatult;)
7aastaselt sai ta aga diabeedidiagnoosi. Seejärel palus loomaarst kastreeritud kassidele mõeldud kliinikukrõbinad välja vahetada diabeetikute kasside kliinikukrõbinate vastu.
Lisaks diabeedile oli Sassul ka rauavaegusaneemia. Seda ei öelnud mulle kahe erineva kliiniku arstid, vaid kui nõudsin näha vereanalüüsi tulemusi, sain selle teada nii, et pöördusin vereanalüüsi tõlgendamiseks tuttavate inimesi ravivate arstide poole. Lisaks on Feline Diabetes Message Board lehel mõned inimesed, kes oskavad analüüside vastuseid lugeda.
Lugesin, lugesin, lugesin.... Lõpuks sain aru, et diabeet ja rauavaegusaneemia on tõenäoliselt mõlemad tingitud sellest "suurepärasest" kliinikutoidust. Lugesin esimest korda pakendi pealt, mida kliinikutoidud reaalselt sisaldavad ja olin šokeeritud. Hakkasin uurima, mida kassid tegelikult sööma peaksid. Üks minu trennides käiv välismaalasest veterinaariatudeng soovitas ise hakata Sassule toitu valmistama. Selleks soovitas ta minna catinfo.org lehele. See on ingliskeelne lehekülg. Väga põhjalik ja aus. Paraku oleks olnud liiga kallis hakata sealseid juhiseid järgima. Kui oleksin Ameerikas elanud, poleks olnud probleemi. Kõike läbi interneti Eestisse tellida oleks olnud liiga kallis. Leidsin odavama ja lihtsama viisi. tcfeline.com lehel müüakse valmissegu, mis tuleb toorele lihale ja maksale lisada, et saada tasakaalustatud kassitoit. Seega hakkasingi ma seda segu Saksamaalt tellima. Arvutasin mingi hetk ära ka hinna. Kana kintsuliha+maks+Saksamaalt tellitud segu (koos saatmiskuludega)=10€/kg. Vaadake poes, milline on Teie ostatava kassitoidu kilohind ja võrrelge. Võin öelda, et paljud loomapoe pehmed kassitoidud on kallimad.
Igatahes. Mis ma õppisin?
- kassipoeg, täiskasvanud kass, eakas kass, steriliseeritud/kastreeritud kass, tõukass ei vaja erinevat sööki, lihtsalt kogus on erinev. Looduses sööb ka kass hiiri kohe pärast emapiimast võõrutamist ja kuni surmani välja
- maks on ääretult oluline toiduaine, mille vajadusest mul polnud aimugi. 1/10 kassi toidust peaks moodustama maks. Suhe on ka väga tähtis. On palju konserve, mis on maksaga, aga seal on sageli maksa liiga palju. Alguses lasin Sassul maksa süüa piiramatult (ja ta sõi meeletu isuga). Teatavasti on maks üks parimaid loomse raua allikaid (ka inimesel). Tema verenäitajad läksid normi (tegin kordusanalüüsi). Pärast ta ei tahtnudki rohkem, kui tema toidu sees oli
- kasside söök ei tohiks sisaldada teravilju, puu- ja juurvilju, suhkrut. Palun lugege silti
- pole ühtki krõbinat, mis ei sisaldaks eelpoolnimetatud tooteid. Mitte ühtegi. Vähemalt Eestis müüdavat mitte
- on palju kalleid loomatoite, mille peal on suur kiri "grain free" või "teraviljavaba", kuid tegelikkuses on teravili asendatud näiteks hernestega. Kahjuks paljud hoolivad loomaomanikud ostavaid neid kalleid tooteid ja arvavad, et pakuvad lemmikloomale parimat. Jällegi, palun lugege silti. Kas tõesti maksate tohutu raha, et kassile anda herneid?
- kui loomaarst soovitab lemmikloomale anda kliinikutoitu, siis vaheta loomaarsti (seda ütles mulle välismaalasest veterinaariatudeng ja ma olen sellega 100% nõus). Ühtlasi küsige loomaarsti käest, kui ta soovitab nn ravitoitu, et mis täpsemalt selles toidus on sellist, mis ravib. Missugune koostisosa võiks näiteks ravida diabeeti? Kas näiteks riis?
- kui annad lemmikule pidevalt puhast liha, siis ka see võib ta tappa, sest kassi jaoks on parim kontide ja sisikonnaga hiireliha, aga andes talle näiteks kanaliha (ilma kontide ja sisikonnata), ei saa ta sealt kõiki vajalikke aineid siiski kätte, seetõttu ongi vaja lisada segu, mis sisaldab puudujäävaid aineid
- jahvatatud kondid on üks kõige olulisemaid komponente, mis lemmikloomade toidust puudu jääb. Mina näiteks kasutan TC Premix basic, mille peal on kirjas "calcium from bone" ehk kaltsium luudest
- kassid armastavad tuunikala. Anna talle tuunikala konservi (loomapoes on ilma soolata ja õlita), kui tal pole millegipärast isu. Diabeetikute kasside majapidamises on see hädavajalik komponent, kui veresuhkur peaks liiga madalaks minema. Tuunikala konserv ei sobi igapäevaseks söögiks (inimestele ka ju ei sobi)
- üks kord nädalas võiks kassile anda sardiine
- mingi hetk ma proovisin jälgida, et valmissegule lisatav värske liha oleks õiges suhtes jäneseliha ja kana kintsuliha, kuid siis ma loobusin, sest jäneseliha on liiga raske hankida, liiga kallis ja liiga raskesti puhastatav. Käin truuks kana kintsulihale
- eelista kana kintsuliha rinnalihale, sest rinnalihas ei ole piisavalt rasva
- kui sa ei viitsi ise kassisööki teha, siis vähemalt jälgi, et sa ei annaks kassile krõbinaid, vaid konservi ning konservis poleks midagi peale liha ja mineraalainete ning vitamiinide
- lugege kassitoitude puhul silte. Kallim ei tähenda alati, et see on parem
- ära osta konserve, mis sisaldavad 100% liha ja sinna ei ole lisatud vitamiine ega mineraalaineid
- vaata, et konserv sisaldaks ka tauriini
- kassile ei tohiks konte anda (nagu koeralegi), sest need võivad talle kuhugi kinni jääda/vigastusi tekitada ja põhjustada eluohtliku seisundi (nagu koertelgi). Samas on kondid eluliselt vajalikud (Sassu näiteks tahtis üle kõige maailmas kanakonte süüa). Jõuame tagasi spetsiaalse segu juurde, mis sisaldab kondijahu
- üks tuntud teraviljavaba ja kallis bränd reklaamib, et nende toidus on taimi, sest kassid ise otsivad ka taimi. Paraku otsivad kassid taimi eelkõige oksendamiseks. Parim karvapalli eemaldaja (minu hinnangul ja Sassu kogemusel) on orashein. Kevadest sügiseni tuleks iga päev tuppa tuua paar orasheina. Talvel peaks kogu aeg kasvatama kassimuru. Eriti oluline on see pikakarvaliste kasside puhul. Seda, et karvapallide vastased kuivtoidud tegelikult ei toimi, tunnistas kunagi mulle isegi üks Eesti loomaarst
- kui kass sööb liiga palju, siis see võib olla sellest, et ta ei saa kõike vajalikku toidust kätte (nagu inimeste puhulgi)
- kass ei ole loodud sööma krõbinaid. Odavaim pehme toit on parem kui kalleim krõbin. Kassid on halvad veejoojad, seetõttu peab nende toit olema võimalikult veerikas
- kass ei taha juua ja süüa samast kohast. Sageli pannakse liivakast, toidunõu ja sööginõu lähestikku. Tegelikult peaksid kõik kolm olema teineteisest kaugel. Jooginõusid võiks olla mitu. Eriti meeldib kassidele juua inimeste kruusidest. Joogivett vaheta iga päev ning pese ka kauss (lihtsalt veega, kuid hõõru ikka sõrmede/lapiga ka). Kui kass ei joo piisavalt, proovi kaussi vahetada. Mõnikord ei sobi näiteks valge kauss, aga roheline sobib. Joogivesi peab 24/7 saadaval olema
- üks suurimaid muresid on see, et toitudes on süsivesikute osakaal liiga suur. Looduses on kasside dieet kõrge valgusisaldusega ja madala süsivesikute sisaldusega. Inimesed üritavad aga neile vastupidist toota. Süsivesikute sisaldus peaks toidus jääma alla 10%. Süsivesikute sisaldus aga pole pakendile märgitud (tootjate kavalus). Selleks on ka olemas spetsiaalne lehekülg - http://scheyderweb.com/cats/catfood.html. Sinna sisestad pakendi pealt andmed kollastesse väljadesse. Ärge unustage, et arve tuleb sisestada punktiga, mitte komaga. Seejärel vajutad "calculate" ja kõige tähtsam number, mida vaadata, on Dry Matter Carbohydrates (%). See peaks olema alla 10%. Palun vaadake, mis on see % näiteks diabeetikutele mõeldud kliinikutoidus. Võin öelda, et see on tavaliselt 30-40%
- kasside jaoks on küüslauk ja sibul mürgised. Seetõttu ei tohiks neile anda igasuguseid vorste
- mina isiklikult olen nõus selle arvamusega, et kassile võib vahel anda piima, kui see ei põhjusta talle vaevusi (ei tee kõhtu lahti). Piim ei tohiks aga kindlasti olla veeasendaja (nagu inimestegi puhul). Minu Sassule meeldis toorpiim ja ta eelistas seda tavaliselt poepiimale
- samuti olen isiklikult arvamusel, et vahel tükk kana rinnaliha/kala/kalkuni hakkliha ei tee midagi halba (kui muidu sööb tasakaalustatud toitu). Kala peaks siiski pakkuma vaid 2-3 korda nädalas (nagu inimestegi puhul)
- olen isiklikult ka sellel arvamusel, et on hea, kui kass on nõus siiski vahel kuivtoitu sööma. Näiteks kui tahad kodust ära minna
- mina isiklikult ei poolda ka kasside toitmist 2-3 korda päevas. Looduses söövad kassid 8-12 korda päevas. Nad ei ole nagu inimesed, et söövad mao täis ja hakkavad televiisorit vaatama. Kassid söövad vähe aga tihti. Kui kassid on söögiajaks väga näljased, siis nad söövad liiga kiiresti ning liiga palju ja see võib põhjustada näiteks söögitoru haavandit, millest on ka siin blogis juttu olnud. Olen arvamusel, et kui kass tunneb, et söök on alati käepärast ja söök on tasakaalustatud, siis ta ei söö üle ja ei teki ka kaaluprobleeme. 5-6 tundi on kasside jaoks juba liiga pikk aeg ilma söögita. Kassipoegi peaks toitma vähemalt 5x päevas, täiskasvanud kasse ideaalis 4 korda päevas, aga vähemalt 3 (seega õpetage lapsed loomi toitma, et nad saaksid seda koolist tulles teha;))
- kassi hambad vajavad närimist. Ära anna kassile vaid pasteete!
- kreemitan igal õhtul kookosrasvaga tallaaluseid. Mingi hetk vaatasin, et kass lakub kookosrasva. Uurisin siis järgi, mis kirjandus ütleb kasside ja kookosrasva kohta. Sain teada, et kookosrasv on täiesti okei. Alguses antakse 1/8 teelusikatäit ja hiljem 0,5-1 teelusikat päevas. Nagu ma ka varem öelnud olen, kassid on väga targad loomad. Minu kass näiteks lakub veidikene ja siis rohkem ei tahagi. Igatahes kookosrasv on väga hea kassi karvkattele, aitab karvapalle eemaldada, aga mõningate allikate väitel aitab isegi vähki ennetada, sest tugevdab immuunsüsteemi.
- omast tarkusest olen kassile hakanud pehme toidu sisse lisama ka inimbeebidele mõeldud D-vitamiini tilkasid. Inimeste meditsiiniinimesena olen kursis, kui tõsine D-vitamiini puudus inimestel on. Arvata võib, et kasside olukord pole sugugi parem. Eriti toakasside. Minu loomaarst ütles, et nii võib teha.
Muide, kui hakkasin Sassule tasakaalustatud toortoitu pakkuma, siis ta enam külmkappide kallal ei käinud! Sassu oli ikka tark loom!
Rõhutan, et ma ei ole loomaarst ega loomade toitumisteadlane, vaid kirglik loomaarmastaja. Blogi on tehtud heas usus, et keegi võib sellest abi saada. Selles võib esineda valeväiteid, see pole lõplik tõde.
Toortoitu propageerib minu teada ka ÜKS eestlasest loomaarst - Kenno Ruul. Tema video on nähtav siit: https://www.youtube.com/watch?v=KkXNmVca6T4. Ta vist isegi on alustanud kasside toortoitu pakkuvat äri, kui ma õigesti youtube'i videode järgi aru sain. Kuigi ma teda ei tunne, usun, et ta tegeleb väärt ettevõtmisega.
DiabeetikSassu blogi kommenteeris ka üks lugeja, kes ütles, et tema kassi diabeeti ei ole enam tänu sellele, et ta lõpetas krõbinate andmise ja ostis Kika loomapoest ainult liha ja vitamiine/mineraalaineid sisaldavat toitu. Sel teemal pole ma varem sõna võtnud, sest minu Sassu diabeet kahjuks toidu muutmisega ära ei läinud (rauavaegusaneemia ja pidev külmkapi lõksutamine küll), aga see on kõige-kõige õnnelikum olukord, mis võib ühele loomaomanikule osaks saada - annad kassile õiget toitu ja diabeet on kui käega pühitud. Ja miks mitte ka muud haigused.
Võite vaadata ka minu youtube'i videosid:
Tõde kassitoidust https://www.youtube.com/watch?v=-RZQmmEi7MM&t=2s
Kuidas ise kassile toitu valmistada? https://www.youtube.com/watch?v=1vL5x2GZTEc&t=8s
FB-i lehel Diabeetikud kassid on ka nimekiri Prismas müüdavatest ja Kika loomapoes müüdavatest kassitoitudest, mis võiksid sinu lemmikule sobida. Loomulikult tuleb uusi toite pidevalt juurde. Mul pole mahti olnud täiendada, aga soovitan tähelepanelikult lugeda silte ja ise teostada internetis süsivesikute % test.
Vastan meeleldi kõikidele kirjadele.
